Sõpradele saavat rääkida
kõigest. Kasutan võimalust ja pajatan tänasel päeval mõeldust.
Eestis jagatakse õnnitlusi ja
ordeneid, kuid paljud peavad läbi ajama piskuga. Üle veerandi lastest kannatab toiduvaeguse all, paljusid täiskasvanuid kimbutab stressipisik, tarbitakse rohkelt meelemürke. Vähe pole neid, kes elavad ebainimlikes tingimuste. Võimul olijad naudivad külluslikku elu, jagelevad võimu pärast.
Eestis on võimu rabanud tühine seltskond, kes on enamuse elu muutnud põrguks. Eestlaste hingeelus valitseb kaos, sõrmevibutajad ja korralduste jagajad nimetavad seda demokraatiaks. Seda ajal, mil demokraatiast on järgi jäetud riismed, ühiskonnakorraldus põhineb diktaadil enamuse üle.
Väikelastele annab õpetada kõike -
ka seda, et must on valge ja valge must. Eestis töötab viimane ka täiskasvanute
peal. Otsustajad mõnitavad, meie noogutame. Mis iseseisvast riigist ja
isiklikust vabadusest me rääkime, kui kodanikena puudub meil igasugune sõnaõigus
(millel oleks väljund)?
Tähistame vabariigi aastapäeva,
kuid mis kuradima riik see on, kus rahvas orjab, otsustajad laiavad ja
praalivad.
Eluraasukese sees hoidmiseks tuleb paljudel mitmel kohal rügada, kulutuste
tegemisel ranget dieeti pidada. Sellise riigi aastapäeval ei tuleks ordeneid jagada ja paraade pidada, vaid kedagi võlla otsa riputada. Vabandan viimase väljendi
kasutamise pärast, kuid parem sõnaühend ei tulnud isegi mõningase mõtlemise
järel pähe.
Eesti riigi iseseisvuse dateerimise
tähistamise päeval soovin, et orjastamisajastu Maarjamaal lõppeks. Kaunistagu kurbi näoilmeid naeratused, säragu eestlaste silmad nagu teistelgi rahvastel. Orjastamismeelsetele
valitsejatele soovin samu kannatusi, mida nad oma tegevusega teistele põhjustavad. Uut ja paremat elu kõigile!
No comments:
Post a Comment