Korrektsioonid ei näita tendentse. Tendentsid
ei avaldu üksikutes kuudes, vaid pikemates perioodides.
Veebruarikuised erakondade toetajate küsitlustulemused näitasid Reformierakonna toetajaskonna mõningast kasvu (jaanuari 20 protsendilt veebruari 23 protsendile), kuid see ei anna alust väiteks justkui Reformierakonna toetajate arvu vähenemine on nüüdseks peatunud. Eelmise aasta sügisest toimunud uuringutulemuste tehnilised analüüsid ja riigi
tasandil toimuv (harrastatakse diktaati, demokraatia peale sülitatakse) teeb võimuerakonna populaarsuse langustrendi peatumise ebausutavaks.
Kvartalist pikema perioodi (august 39 ..., november
26%, detsember 22%, jaanuar 20%, veebruar 23 %) lõikes on Reformierakonna toetajate
arv endiselt langustrendis, mis peaks tegema uutele (seda muidugi vaid demokraatlikele poliitilistele ühendustele) tegijatele toetajaskonna leidmise lihtsamaks. Poliitilise kultuurituse maatasa tegemiseks piisab aususest ja otsustajate ringi laiendamisest (masside kaasamisest), mis tähendab teisiti öeldes seda, et tulnukatel pole poliitpinnase kobestamisele vaja palju ressursse (sh aeg) kulutada.
Võimuerakondade usaldus eestlaste hulgas on ääretult madal (NB! arvestagem ka eelistuseta inimestega). Veebruarikuine Reformierakonna toetajate kolme protsendipunktiline kasv varasema (üheksateistkümne
protsendipunktise) languse kontekstis ei näita usalduse taastumist, vaid seda, et korrektsioon tulenes tehnilistest (valimi muutusest ja
teistest metoodilistest) nüanssidest. Tegemist on lühiajalise hälbega, millele järgneb (mõnevõrra aeglasemas tempos) uus langus. Toimuv ei näita langustrendi jõuetust, vaid selle tugevust ja jätkusuutlikust.
No comments:
Post a Comment