Väljarände kiire kasvu taga on ühiskonnakorralduses valitsev moraalitus

Statistikaameti andmetel elas Eestis 1. jaanuaril 2013 1 286 540 inimest. Aastaga rändas välja 10 871 asukat, mida on 4657 võrra enam, kui aasta varem. Rändesaldo oli 6455ga minejate kasuks. Tendentsi (väljaränne kasvab 133 protsenti aastas) jätkudes pole eestlastest Eestimaa tühjaks jooksmist vaja kaua oodata. Kümne aastaga peaks plats puhas olema, uutel asukatel võimalus omavahel suuremate rahvaste keeltes suhelda. Mainitud arengut Eestimaal küll ei toimu, kuid võimaliku stsenaariumiga spekuleerimine näitab, et Eestist väljarände on kaugel normaalsest. Kui päevas lahkub Eestist 30 inimest, siis tähendab see seda, et elukeskkond vajab kodanikusõbralikumaks muutmist. 

Protsesside mõjutamiseks tuleb orienteeruda põhjustes, mis toimuvat mõjutavad. Paljud arvavad, et põgenetakse kesiste sissetulekute pärast. Tegemist on olulise argumendiga, kuid ma ei usu, et olulisemaga. Põgenetakse ju ka vaesematesse ühiskondadesse (India, Egiptus, Tai, Tuneesia jne), mis tähendab seda, et põhjus peitub mujal. Materiaalne vaesus mõjutab otsuse langetamist, kuid kurjajuur kasvab mujal.

Mida enam probleemi süüvin, seda enam süveneb veendumus, et väljarände kiire kasvu taga on Eesti ühiskonnakorralduses valitsev moraalitus (hingeline vaesuses), milles elamine pole mee lakkumine. 

Võimurite nihverdamised tekitavad käegalöömise tunde, ei lase rahus elada. Ühisvahendite kantimine ja laristamine käib kõikjal. „VEB fondid“, Michalid, Viiolid, valitute külluslik rahastamine ja muud hälbed teevad siinse elukeskkonna põrguks, takistavad ühiskonnakorralduse kodanikusõbralikumaks muutmist, devalveerivad tulevase põlvkonna kasvatamiseks olulisi väärtushinnanguid (ühtekuuluvustunne, hoolivus, patriotism jmt). Need, kes on pandud (moraalinorme ja eetilisi) ühiskonnas väärtusi propageerima, lagastavad neid. Võtame või Eesti Vabariigi presidendi (kinnisvara projektidele ühisraha kantimised; paljud lapsed nälgivad, abikaasale tehakse ühisvahenditest suuri kulutusi) ümber toimuva. Seda ei saa normaalseks pidada? 

Materiaalset vaesust on raske taluda, kuid vaimset veelgi raskem. Eesti elukeskkond (üle veerandi lastest elab vaesuses, valitud naudivad külluslikku elu ja laristavad) on võigas. Eesti probleemid ei tulene niivõrd sellest, et asjamehed palju virutavad, vaid sellest, et üldsus peab sellega leppima. Taunimise asemel kohendatakse seadusi - jokkidest tehakse tugevamad jokkid.