Hinnatõusud
ja maksude (sh varjatud) kergitamised teevad küll riigileeme rammusaks, kuid
kodanike elujärge ei paranda. Muudavad otsustajate elu paremaks (saab vanaviisi jätkata, pole vaja lahendusi otsida ega otsustada), kuid kodanike käekäik sellest
ei parane.
Mis kasu on palkade ja pensionide
kasvust, kui kasvavad ka hinnad ja maksukohustused (sh varjatud: visiidi ja
vooditasu, energeetilistelt ressurssidelt suuremate maksude kogumine jmt).
Statistiliselt võime deklareerida edusammudest, kuid tegelik elu jääb
endiseks.
Eesti Ekspressis avaldatu andmetel
(http://majandus.delfi.ee/news/uudised/graafik-elektrihinna-tous-kasvatab-riigi-tulusid-kumnendiku-vorra.d?id=65682054) kasvatab
elektrihinna kergitamine (elektrienergialt kogutavat) riigi maksulaekumist
kümnendiku võrra. Taastuvenergia tasusid (makstakse energia tootjatele) vähendati, kuid käibemaksu
kogutakse selle eest kordades enam ( taastuvenergia tasu kw/h – 0.1 eurosenti, käibemaks + 0,41
eurosenti). Sellest ka „avatud turule“ üleminekuga kiirustamine.
Kunagi kompenseeriti
tulumaksu langetamine suurema töötuskindlustusmaksuga (NB! ei käsitleta
maksuna), nüüd kompenseeritakse taastuvenergia tasude langetamine enama käibemaksu kogumisega. Nii "täidavad" Eesti võimuerakonnad oma valimislubadusi
(IRL „kodukulud alla“).
Reitingu langemisest ei tehta järeldusi
– jätkatakse trikitamisi.
Päris hea teada. Mis me saame ette võtta, et see muutuks?
ReplyDelete