Pole ime, et sellisest riigist põgenetakse

Hinnatõusud ja maksude (sh varjatud) kergitamised teevad küll riigileeme rammusaks, kuid kodanike elujärge ei paranda. Muudavad otsustajate elu paremaks (saab vanaviisi jätkata, pole vaja lahendusi otsida ega otsustada), kuid kodanike käekäik sellest ei parane. 

Mis kasu on palkade ja pensionide kasvust, kui kasvavad ka hinnad ja maksukohustused (sh varjatud: visiidi ja vooditasu, energeetilistelt ressurssidelt suuremate maksude kogumine jmt). Statistiliselt võime deklareerida edusammudest, kuid tegelik elu jääb endiseks. 

Eesti Ekspressis avaldatu andmetel (http://majandus.delfi.ee/news/uudised/graafik-elektrihinna-tous-kasvatab-riigi-tulusid-kumnendiku-vorra.d?id=65682054) kasvatab elektrihinna kergitamine (elektrienergialt kogutavat) riigi maksulaekumist kümnendiku võrra. Taastuvenergia tasusid (makstakse energia tootjatele) vähendati, kuid käibemaksu kogutakse selle eest kordades enam ( taastuvenergia tasu kw/h – 0.1 eurosenti, käibemaks + 0,41 eurosenti). Sellest ka „avatud turule“ üleminekuga kiirustamine. 

Kunagi kompenseeriti tulumaksu langetamine suurema töötuskindlustusmaksuga (NB! ei käsitleta maksuna), nüüd kompenseeritakse taastuvenergia tasude langetamine enama käibemaksu kogumisega. Nii "täidavad" Eesti võimuerakonnad oma valimislubadusi (IRL „kodukulud alla“).

Reitingu langemisest ei tehta järeldusi – jätkatakse trikitamisi. 

Võimuerakondade enesekesksus on teinud Eestist kõrgeima reaalse maksukoormusega riigi Euroopas, mille ebaefektiivne haldusstruktuur neelab tohutuid summasid. Maksumaksjaid loetakse meil vaid sadades tuhandetes, riigi läbimiseks piirist piirini kulub paar tundi, matkime aga suurriiklikke struktuure. Isegi president on olemas. Pole üldsegi ime, et sellisest riigist põgenetakse.