Alkohoolsetele jookidele hinna juurde kruvimine Eesti elukeskkonnas on patt

Meelemürkide teemale (nii nagu igale ühiskonnale olulisele teemale) tuleb läheneda tervikuna. Alkohoolsetele jookidele hinna juurde kruvimine Eesti elukeskkonnas on patt. Enne tuleks teha elukeskkond inimlikuks, alles seejärel rahustite tarbimise piiramisele pühenduda. Vastupidine lähenemine oodatud tulemust ei anna - sogame vaid vett, teeme meelemürkide tarbimise veelgi ohtlikumaks.  

15 -16. aastaste õpilaste (legaalsete ja illegaalsete narkootikumide kasutamise) küsitlused kinnitavad, et 41 % õpilastest on viimasel ajal olnud purjus. Illegaalsete uimastite proovinute osakaal on 1995. aastast olnud kasvav. 1995. aastal oli see 7%, 1999. aastal 15%, 2003. aastal 24%, 2007. aastal 30% ja viimasel (2011.) uuringuaastal 32%. Kanepit oli proovinud 24% õpilastest (sh kanepit koos alkoholiga 14%). Muid illegaalseid uimasteid peale marihuaana või hašiši tarvitanud 18%. Inhalante (sissehingatavad meelemürgid) proovinud 15% õpilastest. Neli aastat tagasi oli selliseid 9%. 

Tendentsid ei tulene maitse-eelistusest, vaid hinna ja toime suhetest, maksevõimest ja kättesaadavusest. Eelnevalt mainitud uurimistööd lugedes tõstatus mitmeid küsimusi. Näiteks – milline on arstide määratud rahustite ja uinutite tarbimise tendents. 17,9% küsitletute sõpradest (14,9% poisid, 20,8% tüdrukud) oli tarbinud rahusteid ja uinuteid ettekirjutuseta. Kui 53% 13–14 aastastest tarvitab inhalante (teadlik mürgiste aurude sisse hingamine), siis peab laste psüühikaga midagi viga olema.

Statistiliste andmete järgi ravimite müügimahud kasvavad Eestis nobedasti (nt 2012. aastal 8,5%), tõusurada liiguvad probleemid, mis kaasnevad illegaalsete narkoainete tarbimisega. Avalikkusele räägitakse aga vaid probleemidest, mis kaasnevad süütuma meelemürgi – alkoholi – tarbimisega. 

Protsesse tuleb käsitleda tervikpildis, oluline on teha vahet põhjustel ja tagajärgedel. Eestlaste meelemürkide (alkohol, psühhotroopsed raviained, narkootikumid, kemikaalid, toksilised taimed) lembus pole põhjus, vaid tagajärg. Elukeskkonda inimsõbralikumaks muutmata vaimu hävitamine (meelemürkidega) ei peatu. Alkoholi kättesaadavuse piiramine teeb asja hullemaks.

EPL: Rahvusvahelise uuringu tulemused selle kohta, et Eesti on narkosurmade Euroopas esimesel kohal, oli avalikkuse jaoks kui külm dušš. Spetsialistid olid antud probleemist muidugi juba mõnda aega teadlikud, kuid laiemale üldsusele ei pakkunud see erilist huvi enne, kui teemat kajastasid USA ajakiri Time ja BBC. Meie ühiskonna äraspidisus väljenduski just selles, et alles välispressi edastatud teate peale tekkis arusaam probleemi tõsidusest. http://www.epl.ee/news/eesti/narkosurmade-jarsu-tousu-tottu-tuleb-tanavatele-spetsiaalne-narkouksus.d?id=65736524