Riiklik rahanduspoliitika ei soosi eestlaste elujärje paranemist

Riiklik rahanduspoliitika ei soosi eestlaste elujärje paranemist. Seda teadvustamata jäämegi käsi laiutama ja ebaõnnestumise põhjuseid mujalt otsima. 

Maksustamise üle otsustajad võiksid teada, et eestlaste vaesuse taseme juures ei sõltu maksutulu niivõrd maksumääradest, kuivõrd inimeste sissetulekutest. Eesti maksukoormus vajaks langetamist, maksurahast elatuv struktuur koomale tõmbamist. 

Maksupoliitikaga annab mägesid nihutada, annab ka kõik untsu keerata.

Mulle on arusaamatu, miks jätkatakse Eestis elanike kohustuste kasvatamist. Arvatavasti loodetakse suuremat obrokit koguda, kuid sellega seda ei saavutata. Suuremad summad laekuksid maksumäärade alandamisel. 

 Rootsi näide: Äripäev: Käibemaksu alandamine restoranitoidult, mille mõttekuses ja efektiivsuses on kahelnud nii Rootsi majanduseksperdid kui Euroopa Komisjon, on tegevusalal oluliselt ettevõtlust elavdanud ja loonud uusi töökohti. Rootsi statistikaameti uuringu järgi oli töötajate arv alal läinud aasta kolmandas kvartalis eelnenud aastaga võrreldes 5000 võrra suurem. Täna avaldatud andmeil kasvas restoranide käive mullu novembris eelnenud kuuga võrreldes 7,3%. http://www.ap3.ee/article/2013/1/7/maksukarbe-lisas-rootsi-restoranidesse-tookohti