Maksuvabast miinimumist ja tema tõusust

Eestlaste sissetulekud on nadid, maksukoormus aga kõrge. Tuleva aasta (kohalike omavalitsuste volikogude) valimised sunnivad poliitikud seda tunnistama ja jagama maksukoormuse langetamise lubadusi. Pakutakse lahendusi, kuid siirus on kahtlane. Võimuerakonna esindajate ütlused ei tekita usku. 

Tulumaksuvabamiinimumi kergitamise vajaduse osas ollakse üksmeelel, ajastuse ja nihke ulatuse (kui palju tõsta) üle vaidlused jätkuvad. Pole usutav, et selles osas elanikele sobiva lahenduseni jõutakse. Rahandusministri sõnavõtud näitavad, et võimuerakond jätkab traditsioonide kohaselt hämamist.  

EPL: Jürgen Ligi: „Veelkord maksuvabast miinimumist ja tema tõusust„. http://www.epl.ee/news/arvamus/jurgen-ligi-veelkord-maksuvabast-miinimumist-ja-tema-tousust.d?

Postitasin järgneva kommentaari:

Möödarääkimised tulevad eemärkide erinevast püstitusest. 

Mis on riigi eesmärgiks? 

Kodanike arvates on selleks kodanikele turvalise elukeskkonna (sh heaolu) tagamine. Rahandusministri, peaministri ja teiste poliitikute arvates paistab selleks olevat kopsakas maksulaekumine ja Brüsselist tulevate korralduste täitmine.

Rahandusministri väide justkui maksulaekumise vähenemise vastu pole rohtu ei pea paika. Tõhusamaks rohuks on valitsemiskulutuste optimeerimine. 12 ministeeriumit, rohked ametid, ametkonnad, allasutused ja sihtasutused, erisoodustuse mehhanismiga riigikogu, suurearvuline ja kahtlase väärtusega kohalike omavalitsuste võrgustik pole miljonilisele rahvale taskukohane.

Maksulaekumise kalkuleerimise juures tuleb teada ka seda, et selle kavandamine ei allu aritmeetilisele tehtele, ühe maksumäära langetamisel kasvavad teised maksulaekumised. 

Põhjendan öeldut: 

Tulumaksuvabapiiri tõstmine langetab tulumaksu laekumist, kuid kasvatab tarbimismaksude laekumist. Paljud Eestimaa lapsed kannatavad toidupuuduse käes. Seda kinnitavad nii uuringud (uuringute andmetel elab üle veerand lastest vaesuses) kui ka küsitlused. Kui vanematelt koguda vähem tulumaksu (tõsta tulumaksuvaba miinimumi), siis jookseksid paljud neist kohe toidu (või muu esmatarbekauba) järele, millest 20 protsenti (käibemaks) laekuks riigilaekasse. Maksuvabamiinimumi tõstmata jätmise korral jääksid need summad laekumata. 

Suurem tarbimine kasvatab ka ettevõtete tulubaasi, mis võimaldab kasvatada palkasid ja luua uusi töökohti. 

Asju pole mõtet keeruliseks mõelda. Maksuvabamiinimumi kergitamine pole ühiskonnale ohuks, vaid väljapääsuks.