Eesti ühiskonda tuleks hakata ehitama algusest

EPL: Alar Karis: meie valitsejad muutusid liiga mugavaks. Kui täna vaatame tekkinud vastaspooli – ühelt poolt kodanikkond laiemalt ja teiselt poolt valitsus –, siis ma arvan, et süüdlasi oli mõlemal pool. Kodanikkond lasi valitsejatel nii tegutseda ja see tundus inimestele ilmselt mingil hetkel mugav. Ega see väga kaua kesta ei saanud. Ka valitsusel, mis on ju väga pikka aega võimul olnud, tekib teatav tunne oma oskustest ja tundub, et valitsemine kestab igavesti.  

Toimuma hakkaks midagi siis, kui saaksime üle ka kurjusest, mis mõlemal pool on. Ühed ütlevad, et teised on lollid, ja teised jälle, et esimesed on – mis see sõna oli Rein Raual? – värdjad. See ei ole eriti konstruktiivne, sildistatakse mõlemalt poolt. 

http://www.epl.ee/news/eesti/alar-karis-meie-valitsejad-muutusid-liiga-mugavaks.d?id=65490368

Probleemide käsitlemisel tuleb vahet teha põhjustel ja tagajärgedel. Vastasel korral pole teemakäsitlus tulemuslik. Valitsejatepoolne mugavus pole põhjus, vaid tagajärg. Põhjus peitub üldsusest erinevate reeglite järgi elamises. 

Külluslikku toidulauda nautiv inimene ei mõista näljast, mugavas kodus tudiv aga kodutut. 

Valitsejad on loonud enesele üldsusest teistsuguse maailma, kus toimivad teised reeglid (kuluhüvitised, eripensionid, meelepärane rahastamine, soovidele vastavad seadused, soodsama hinnaga Volvod jmt jne). 

Ka suhtlusring on neil teine - koosneb see ju suuresti lähedastest ja ambitsioonikatest parteibroileritest, kelle pead vaid ühes (noogutamise) suunas liiguvad.

Demokraati põud (NB! sõnavabadus pole demokraatia) rasib eestlaste hingesid, tekitab stressi, laastab vaimusid ja füüsiseid. 

Tuleb austada võrdse kohtlemise printsiipi ja demokraatiat. Üksnes siis võib loota vastastikusele (valitute ja rahva) mõistmisele ja lugupidamisele. Pehkinud talade krohvimine tekitab vaid lisakulud, muudab ühisleeme lahjemaks. 

Eesti ühiskonda tuleks hakata ehitama algusest.