EPL: Eestile sobib kaudselt valitud president. Poliitikud
usuvad, et otsevalimised sobivad riiki, kus president on ühtlasi ka valitsusjuht.
http://www.epl.ee/news/eesti/eestile-sobib-kaudselt-valitud-president.d?id=65600432
Olen vastupidisel seisukohal. Eestile kaudsed presidendivalimised
ei sobi. Seda eelkõige riigikogu valimissüsteemi pärast. Kui riigikogu
komplekteerimine oleks demokraatlik, siis poleks vahet, kuidas president paika pannakse.
Eesti valimissüsteem on selline
nagu see on – riigikokku pääsevad peamiselt need, keda rahva enamus ei usalda. Küsitluste
andmetel on usaldus erakondade vastu madal (20 -30%) otsustajate ring (presidendi
paika panijad) koosneb aga vaid nende esindajatest. Valijad räägivad kaasa
erakondade jõuvahekorra selgitamises, riigikogu isikkoosseisu panevad
(nimekirjade ja promoga) paika partebürood. Sellepärast koosnevadki riigikogu koosseisud vaid võimuladvikutele (mitte rahvale) lojaalsetest inimestest.
Eesti valimissüsteemi
juures peab presidendi valima rahvas, vastasel korral pole sellest institutsioonist
kasu. President ei tohi alluda parteiladvikutele (allutakse sellele, kes ametisse paneku üle otsustab) ja seista nende huvide eest.
Valitsused ja rahvad (teatud
lähenemistes) vastanduvad. Parlamentaarses riigis on presidendi ülesandeks
valitsuse ja rahva vaheliste nurkade lihvimine. Kui ta sellega ei tegele, siis
pole tast kasu. Võimuladviku huvide eest seismise ja välismaal ringi kolamise pärast pole presidendi institutsiooni mõtet üleval pidada. Põhiseaduse täitmist jälgib õiguskantsler, kallutatud presidendil pole vaja sellega tegeleda.
No comments:
Post a Comment