Wednesday, January 30, 2013

Eestile kaudsed presidendivalimised ei sobi




EPL: Eestile sobib kaudselt valitud president. Poliitikud usuvad, et otsevalimised sobivad riiki, kus president on ühtlasi ka valitsusjuht.
http://www.epl.ee/news/eesti/eestile-sobib-kaudselt-valitud-president.d?id=65600432

Olen vastupidisel seisukohal. Eestile kaudsed presidendivalimised ei sobi. Seda eelkõige riigikogu valimissüsteemi pärast. Kui riigikogu komplekteerimine oleks demokraatlik, siis poleks vahet, kuidas president paika pannakse.

Eesti valimissüsteem on selline nagu see on – riigikokku pääsevad peamiselt need, keda rahva enamus ei usalda. Küsitluste andmetel on usaldus erakondade vastu madal (20 -30%) otsustajate ring (presidendi paika panijad) koosneb aga vaid nende esindajatest. Valijad räägivad kaasa erakondade jõuvahekorra selgitamises, riigikogu isikkoosseisu panevad (nimekirjade ja promoga) paika partebürood. Sellepärast koosnevadki riigikogu koosseisud vaid võimuladvikutele (mitte rahvale) lojaalsetest inimestest. 

Eesti valimissüsteemi juures peab presidendi valima rahvas, vastasel korral pole sellest institutsioonist kasu. President ei tohi alluda parteiladvikutele (allutakse sellele, kes ametisse paneku üle otsustab) ja seista nende huvide eest. 

Valitsused ja rahvad (teatud lähenemistes) vastanduvad. Parlamentaarses riigis on presidendi ülesandeks valitsuse ja rahva vaheliste nurkade lihvimine. Kui ta sellega ei tegele, siis pole tast kasu. Võimuladviku huvide eest seismise ja välismaal ringi kolamise pärast pole presidendi institutsiooni mõtet üleval pidada. Põhiseaduse täitmist jälgib õiguskantsler, kallutatud presidendil pole vaja sellega tegeleda. 

No comments:

Post a Comment