Otsustajad ühiskonnas tuginevad protsesside hindamisel protsentidele, algarvudega ei osata midagi peale hakata. Pole ka ime, kui paljud neist ei orienteeru toimuvas.
Protsendiliselt on Eesti majanduskasv (hetkel) paljudest riikidest mõnevõrra kõrgem, nominaalis aga madalam. Käärid tulenevad võrdlusbaaside (millest protsendid tuletatakse) erinevusest. Tugeva majandusega
riikide tulem jääb ka väiksema kasvuprotsendi juures kesisema majandusega riigi omast kopsakamaks.
Eestil pole (praeguse tempo juures) jõukamate riikide hulka asja. Peaminister võis viie jõukama riigi hulka
jõudmise lubadust isegi tõsiselt võtta - kust pidigi ta teadma, et protsendiliste
näitajate kõrval tuleb arvestada ka algarve. Ta ei pruugi teada ka seda, et tulevased kasvud
(kõrgematelt tasemetelt) saavad valulisemad olema. Majanduskasvul ja majanduskasvul on vahe.
Teisiti ei tuleks läheneda maksustamisele hinnangu andmisel.
Eestlaste sissetulekud on teistega võrreldes niivõrd tühised, et kõrgemate (rahas) maksude maksmiseks puudub isegi teoreetiline võimalus. Seda ei õnnestuks teha ka siis, kui me kõik oma tulud võimuladviku kätesse usaldaksime. Protsendilise
maksustamise poolest oleme aga liidrid. Kui aruandlus oleks korras (kõik maksud kajastuksid aruandluses kenasti maksudena), oleks väite tõestamine imelihtne, meie tingimustes on see keeruline. Nagu
aastakümneid tagasi, nii ka praegu eelistame vormi. Salgame maksustamist, maksutulu peidame teistele tuluridadele.
Maksuahel Eestis on väga jõuline. Algab 70- protsendise kontributsiooniga väljamakstavatelt töötasudelt,
järgnevad tarbimismaksud (sealhulgas vältimatud, näiteks elektriaktsiis,
käibemaks eluasemekuludelt), maamaks, varjatud maksustamine (riigilõivud,
trahvid, riigi ja omavalitsuste dividenditulu, omaosalus tervishoius jmt).
Maksuahela pehmendamise asemel teeme valu veelgi tugevamaks. Aruandluse järgi tõuseb vaid alkohoolsetele jookide maksustamine,
ülejäänud maksutõusud peidame muudele tuluridadele. Visiiditasu ja vooditasu
ülespoole nihutamine, töötukassa paisutamine, riigilõivudele suurema hinna
kehtestamine (peavad olema kulupõhised), dividendide ja maksulaekumise nimel
elektrihinna kergitamine, hambaravi kodanike kraesse veeretamine, ravimite
teistest tagasihoidlikum kompenseerimine ja palju muud paigutub varjatud
maksustamise alla.
Arvudega manipuleerimistel on põhjendus (takistab rahulolematute kasvu), kuid see takistab vajalike muudatuste tegemist.
No comments:
Post a Comment