Eesti kodanike maksustamine kasvab üle mõistuse kiiresti

Eesti kodanike maksustamine kasvab üle mõistuse kiiresti. Kurvaks teeb asja juures see, kui suuri maksusid nõutakse eluliselt vajalikelt toimingutelt. Esmatarbekaupade kõrgem maksustamine tähendab seda, et vaesemad muutuvad veelgi vaesemaks, raskustesse sattunute ridade täienemine ei rauge.

Ükski üldsuse heaolule orienteeritud riik ei nõua suuri makse esmatarbekaupadelt – sellel puudub põhjendus. Neile rakendatakse madalamaid (või isegi null) makse. Selliste kaupade hulka loetakse näiteks toiduained. Euroopa Liidus (riikide keskmine) jääb keskmine maks (käibemaks) toiduainetele alla 10 protsendi, Eestis on see 20 protsenti. Ei tasu imestada, kui paljud toiduained on meil isegi kõrgemate palkatasemetega riikidest kallimad. Kulutused toiduainetele moodustavad aga üle veerandi kõikidest kulutustest. 

Maarjamaal ei lasta hinnatõusu katla podisemisel raugeda. Elektrihinnatõus (sh maksutõus) hoiab seda ka tuleval aastal üleval. Eluaseme kulutused kasvavad hüppeliselt. Euroopa Liidu normidest kordades kõrgem maksustamine teeb oma töö.

  

Võrdleme maksumäärasid, kahe silma vahele jätame erisused ja varjatud maksustamise. Arvame, et kuulume keskmiselt maksustatud riikide hulka, oleme aga tipus. Sellistes tingimustes vähenevad elanike reaaltulud ka majanduskasvu tingimustes.

   

Maksude tõstmiseks ja sotsiaalsete tagatiste vähendamiseks pole erilist annet vaja. Piisab häbematusest ja nahaalsusest. 

Rahandusringkonnad kiidavad Eesti valitsust sellise lähenemise pärast. Kiitusega pole kitsid asjaosalised ise. Kiitjad ei tule selle pealegi, et tegemist pole andekusega, vaid pettusega ja kodanikel naha üle kõrvade tõmbamisega. Andekus oleks see, kui suudetaks efektiivselt majandada - maksusid tõstmata parandada elu- ja majanduskeskkonda. Suurema obroki nõudmine ja riigi kohustustele sülitamine näitab saamatust.

Uuest aastast tõuseb elektrienergia maksustamine (hinnatõusust tulenevalt suureneb käibemaks), tõstetakse haigete visiiditasu ja voodipäevamaksumust (lisakulu elanikele 4,5 miljonit eurot), viie protsendi võrra tõusevad aktsiisid alkohoolsetele jookidele. Riigikassa paisub, toimetulekuraskustes inimeste arv aga ei vähene, vaid kasvab.