Eesti on Nõukogude Vabariik

Eesti on Nõukogude Vabariik. Ettevõtteid juhivad juhatused, kuid raha liigub ka nõukoguliikmete taskusse. 

Äriseadustiku järgi puudub nõukoguliikmetel õigus sekkuda igapäevasesse majandustegevusse, puudub vastutus. Nende tegevus piirdub juhatuste koosseisude ja tegevuskavade kinnitamisega. Raha kasseeritakse aga täistööaja eest. 

Sellistes tingimustes ei saagi majandamine efektiivne olla. Nõukoguliikmetele kulutuste tegemine pole põhjendatud, eriti veel kui arvestada seda, milliseid tühiseid summasid makstakse täistööajaga töötajatele Eestis.

  

ÄP: Varjatud raha kõrval on võimuparteide rahastamisallikaks kujunenud ka riigifirmad, mille nõukogudesse saavad ettevõtjad parteile annetades koha osta.

„Vaid üksikutel juhtudel on vajatud konkreetse inimese kompetentsi ja autoriteeti,” ütles endine Riigi Kinnisvara ASi nõukogu liige Olari Taal, kelle hinnangul on parteile annetamine ja riigifirma nõukogusse pääsemine reeglina otseselt omavahel seotud. Taal on väheseid, kes seda avalikku saladust julgeb oma nime all välja öelda.

Vormiliselt määrab nõukogu liikmeid ametisse küll minister, kuid sisuliselt otsustatakse nõukogu koosseis partei peakontoris. Seda kinnitas Äripäevale mitu erinevat allikat, kelle sõnul on ministrid sageli üksnes partei tagatoas langetatud otsuste vormistajad. Erakondade vahel on ära jaotanud, millise erakonna mõjusfääri konkreetne riigifirma kuulub. Näiteks on aastaid kehtinud kokkulepe, et Tallinna Sadam ja Eesti Raudtee kaubaveod kuuluvad Reformierakonna mõjusfääri ja Eesti Raudtee infrastruktuuriga toimuv ning Eesti Energia IRLile.

Nõukogu liikmete kohad jagatakse koalitsiooniparteide vahel koos teiste ametikohtadega. „Tihti polegi ju riigiettevõtete nõukogudesse kuuluvad ettevõtjad just karbi kõige teravamad pliiatsid. See tähendab, et nende reaalne panus nõukogu liikmena on küsitav. Kuid ega konkreetse inimese asjatundlikkus tagatoapoliitikuid eriti ei huvitagi,” sõnas Taal.

Äripäeva käsutuses on saadiku memo, mis viitab sellele, et parteitud suurärimeestest annetajad pole nõukogudes poliitiliselt sõltumatud. Memos nimetatakse Reformierakonna „häälteks” Eesti Raudtee nõukogus Viljar Arakat ja Urmas Sõõrumaad. Mõlemad ettevõtjad on samale erakonnale annetanud.

Taali hinnangul võib välja tuua seaduspära, et suur osa annetustest tuleb riigifirmade nõukogude liikmetelt – seda nö vastuteenena. „Aegade hämarusest saati on valitsejad teenete eest tasunud tiitlite ja ametikohtadega,” tõdes Taal. http://www.ap3.ee/article/2012/11/9/parteid-taidavad-labi-riigifirmade-enda-rahakotti