Mis kasu on jõukusest, kui teised selle nahka pistavad

ML: Juhan Parts: Me läheneme kõrgliigale. Jõuame majanduse arengus uuele joonele. Majandus- ja kommunikatsiooniminister, IRLi kuuluv Juhan Parts ei näe muret Eesti tuleviku suhtes, pigem näitab rahva praegune rahulolematus ühiskonna tervist.

http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/juhan-parts-me-laheneme-korgliigale-jouame-majanduse-arengus-uuele-joonele.d?id=65264994

Saatsin Juhan Partsile järgneva sisuga sõnumi:

Lisaväärtusel ja lisaväärtusel on (kvalitatiivne) vahe. Rõõmustada tuleks üleüldise ja tasakaalustatud arengu üle. Üksikute sektorite ja ettevõtete areng toimub kellegi või millegi arvel. Tulem, mis liigub suures osas välismaalaste kaukasse, ei tee eestlasi jõukamaks. Unustada ei tohiks ka seda, et majanduskasv pole eesmärk, vaid vahend. Eesti sisemajanduse kogutoodangu kasv praegustes tingimustes (kõrged avaliku sektori kulutused, monopoolsus jm) võiks tagasihoidlikum olla, tähtsam oleks ühiskonnaliikmetest toimetulekuraskustes olijate arvu vähendamine ehk siis kvalitatiivne majanduskasv.

Majanduskasv tingimustes, kus elanikud vaesestuvad (NB! sissetulek ei koosne üksnes palgast) – inflatsioon on kõrge, reaalsed maksud tõusevad (sh varjatud), sotsiaalsed tagatised lahjuvad – pole õnnistus, vaid tagasilöök. Üksikute ettevõtete edu ei anna põhjust rõõmustamiseks. Tõeline majanduskasv avaldub mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete tulemustes, seda tunnetavad kõik.

Ressursside ümberjagamine (maksustamine, struktuurifondid, riigihanked) ületab Eestis igasuguse mõistuse piire. Pole siis ka ime, et majanduskasvu tingimustes toiduabi nõutajate arv aga kasvab.

Sisemajanduse kogutoodanguga hämamisel ja selle jõukusele taandamisel pole mõtet. See küll lohutab, kuid ei innusta rõhuasetusi muutma. 

Mis kasu on jõukusest, kui see teiste poolt nahka pistetakse või mitte söödavasse betooni ja lagunevatesse teedesse valatakse?

12 ministeeriumi, 24 ametit, loendamatu arv ametkondi, allasutusi, sihtasutusi, mittetulundusühinguid, riigikogu koos kohalike omavalitsuste võrgustikuga jne on raske kandam õblukesele Eesti erasektorile. Sellises keskkonnas ei saa kvalitatiivsest majanduskasvust rääkida.