Riigikogust väljajäänud erakonnad nõuavad valimiskautsjoni (
võrdub statistilise keskmise bruto kuupalgaga) kaotamist. Kostub isegi seisukohti,
et kautsjon tuleks kaotada vaid erakondade nimekirjades kandideerijatele. Üksikkandidaatidele
peaks see jääma, kuna nende tegevus ei põhine ideoloogial.
Valimised peaksid demokraatlikud olema. Avatud
valimisnimekirjade praktiseerimiseta pole vahet, kellest riigikogu komplekteeritakse. Kautsjon
ei tee seda halvemaks ega paremaks.
Eriti ohtlikud ühiskonnale on pisierakonnad, kus ühistegevust ei praktiseerita.
Üks sellistest otsib sotsiaalmeedia vahendusel annetajaid. Väike grupp ambitsioonikad on erakonna kaaberdanud ja isiklike huvide teenimisele rakendanud.
Usaldust on kerge kaotada, tagasi võita võimatu.
2007. aastal läks erakond valimistele ühtsena. Kalkulatsioonide
järgi tuli pool toetusest erakonnaliikmetelt (sh nende tutvusringkonnalt). Valimisedu
pööras kõik pea peale. EER-i riigikogu fraktsiooni liikmed ei väsinud
korrutamast, et otsuseid langetavad nemad iseseisvalt. Erakonnaliikmete
seisukohad jäid väljundita. Kaaslaste nördimus ei läinud EER nimel
tegutsejatele korda, enesekriitikast poldud kuuldud. Edasine oli loogiline jätk
– liikmetevahelisi arutelusid hakati summutama, ühistegevust häirima.
EER-i
tegemistest meenuvad eelkõige jamad: võtmeisikute rahadega ja positsioonidega
sahkerdamised, kaaslaste halvustamised, demokraatia labastamine. EER-i programmis domineerib esindusdemokraatia, juhtoinad esitavad
isiklikke seisukohti.
Programmikritselduste pärast pole mõtet EER-i esindust
taga nutta. Riigikogus istuksid mitte programmi ega põhikirja järgijad, vaid
isiklikele ambitsioonidele pühendunud. RK valimisnimekirja koostamise protsess
näitas, et lähenemised pole muutunud.
Riigikogust välja jäänuid ei aita kautsjoni kaotamine, vaid liikmete
kaasamine ja demokraatia praktiseerimine.
Palvekiri annetuste tegemiseks:
http://www.facebook.com/#!/eestimaa.rohelised/posts/476464749043656
No comments:
Post a Comment