50 aastat tööd ja Eesti on rikkam kui Prantsusmaa

PM: 50 aastat tööd ja Eesti on rikkam kui Prantsusmaa.

http://www.e24.ee/1051996/50-aastat-tood-ja-eesti-on-rikkam-kui-prantsusmaa

Tuleviku modelleerimine ei erine loteriivõidu võimalikkusest ega kaartidega ennustamisest. Majanduskasvud sõltuvad ajast ja ruumist. Majanduskasvude kõverad pole ühtlased, selles on ka jõnkse – kogetakse tagasilööke. Mõnedes keskkondades kogetakse neid vähem, mõnedes rohkem.

Eesti ettevõtlus seisab suuresti toetuste jalgadel. Valdkonniti pole arengud tasakaalus. Palgatasemete kerkides lasevad (tõenäoliselt) paljud ettevõtted (eriti välisfirmad) siit jalga.

Spekuleerigem edasi. Modelleerigem kasvude kõverad. Oletagem, et Soome ja teised jõukamad jäävad ka edaspidi Eestit rahaliselt toetama, mis võimaldab meil kasvada neist kiiremini. Ühe protsendipunktine kiirem kasv tähendab seda, et jõuame soomlastele järgi 105 aastaga, kahe protsendipunktine tagab selle 53 aastaga, kolme protsendipunktine 36 aastaga. 

Mida aeg edasi, seda raskemini kasv tuleb. Pole võimatu, et toetused jäävad lahjemaks (toetajatel ei pruugi endalgi hästi minna). Kasvu tingimustes ei jää tulemata ka hinnatõusud (palkade kasvades kasvavad kaupade ja teenuste omahinnad). Kaupade ja teenuste müügikasvud mujale muutuvad kahtlasemaks. Ka siseturule ei jää see mõju avaldamata. Majanduskasvu tagamiseks on oluline aga enam müüa.

Läheneme majanduskasvule ühekülgselt – olulisem kasvust on see, mille arvelt see tuleb ja kui jätkusuutlik see on. Kasv, mis saavutatakse sõjalise võimekuse parandamisega, luksusliku muuseumi rajamisega või mõne muu mitte aktivasse investeerimisega valmistab küll rõõmu, kuid ei tee jõukamaks. Toetustest tulev majanduskasv pole jätkusuutlik. Negatiivsed üllatused ei jää tulemata. 

Modelleerimised on toredad asjad, kuid targem oleks käised üles käärida ja majandushoovad pisikesel Maarjamaal õigesse asendisse nihutada.