Rootsi tehnoloogiaette-võtete lipulaev Ericsson, kelle käes on hinnanguliselt kümnendik Eesti ekspordist, investeerib tänavu Tallinnas uutesse seadmetesse ja neid teenindavasse tipptööjõudu rohkem kui kolmkümmend korda rohkem kui paar aastat tagasi: üle 19 miljoni euro.
http://www.epl.ee/news/majandus/ericsson-veab-eesti-eksporti-ules.d?id=56804304
Tulu hinnatakse saldo põhiselt. Sarnane põhimõte kehtib ka väliskaubanduse kohta, üksnes ekspordile pühendumine pole õige.
Peaminister nimetab Ericssoni Eesti tegevust meie „Nokiaks“. Eksport kasvab, tekkivad töökohad. Autod vuravad sinna tänna, suurenevad käibed. Ekspordi ja impordi kasv on (väiksuse juures) muljetavaldav, tulem (saldo) aga kesine.
Üksikute näitajate kõrval on oluline analüüsimisel minna süvitsi, arvestada kõikide detailide sisendite ja väljunditega. Üksikutele pühendumine eksitab.
Eestis ettevõtlus koosneb (objektiivsetel põhjustel) väikeettevõtlusest. Tõeline majanduskasv avaldub mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete tulemustes, seda tunnetavad ka ühiskonnaliikmed.
Ericssonist jääb Eestisse tööjõult teenitav tulu. Lepime odava tööjõu viljadega. Olulisema osa käibest annab import - seadmed ja detailid tulevad piiri tagant, tulevad ka know how ja kaubamärgid, mis kokku monteeritult tagasi piiri taha liiguvad. Sama teed liigub ka kasum. Logistilised kulud lähevad kahasse.
Ericssoni Eestis ei anna võrrelda otsitava Nokiaga, tegemist pole jätkusuutliku projektiga, mis tõstaks oluliselt kogukonnaliikmete heaolu. „Nokia“ põhineb kohalikul ettevõtlusel ja ressursil, mitte orjatööl.
Positiivne Ericssoni toimimise juures on vaid see, et tööjõukriisi tingimustes võimaldab see osadele ühiskonnaliikmetest tööd, täidab kohaliku ettevõtluse kiratsemise ajal riigikassa tühimikku.
Eesti Nokia peaks olema kodukootud, millest saavad osa kõik kogukonnaliikmed. Materiaalsete hüvede kõrval võiks leiduda koht ka rahvusvahelisel tunnustusel.
Elu ei seisne ju kellegi heaks töötamises, sellel on palju avaram eesmärk.
No comments:
Post a Comment