Rail Balticu projekt on vaht, mida huvigrupp üldsusele pähe määrib

Mina ei usu, et Rail Balticu projekt teostub. Kui teostub, siis imetlen inimeste manipuleerimisvõimekust ja kummardan projektist huvitatute edukust. Ülejäänutesse suhtun kahjutundega. 

Arvudega võib mängida, kuid eimillestki ei saa tekkida seda, mis (projektis kavandatud) masinavärki töös hoiaks. 

Oleme harjunud projektide elluviimisel viitama loodud töökohtadele, kuid lisamata jätame selle, et sellega kaasneb ka (alternatiivsetes tegemistes) nende vähenemine. Vaadakem näiteks Elroni edunumbreid – rongi kasutajate arvu kasv (ja tulususe kasv) tõi kaasa bussi kasutajate arvu vähenemise. Ühe tegemise (rongiliikluse) tulususe (ja töökohtade) kasv toob kaasa teise (bussiliikluse) tulususe (ja töökohtade) vähenemise. Kui veel arvestada sellega, et rongliikluse tulusus tuleb suuresti meie kõikide taskust (doteerime toimub maksurahadest), siis pole rõõmustamiseks põhjust. Bussiliiklus on ühiskonnale kasulikum. 

Rail Balticu tasuvusse uskumine on sama, mis uskuda igiliikurisse. Perpetuum mobile praktiseerimise võimalikkust on kinnitatud sajandeid, kuid ükski seade pole tööle hakanud. 

Rail Balticu projekt on vaht, mida selle huvigrupp üritab üldsusele pähe määrida. Projekt ei saa käivituda, kuna rahavoogude numbrid ei pea vett. Projekt peab ära tasuma. 

Kui üldsust õnnestubki ära lollitada, siis tuleb saavutada ka kompromiss elukeskkonna peapeale pööramise osas, mida pole lihtne teha. Venemaal on ressursse, millega pinnase sorkijate vastaseid jõude (Greenpeace jne) maha suruda, meil neid pole.

Mida enam ma teemasse süüvin, seda enam süveneb minus veendumus, et ühiskonna otsustajad tegelevad Rail Balticu projektiga üksnes selleks, et oma ebaadekvaatseid otsuseid selle taha varjata ja üldsuse arvel edasi mõnusalt liugu lasta.

Ühed RB vastuargumendid siin: Priit Humal: viis müüti Rail Balticust. http://arvamus.postimees.ee/2832813/priit-humal-viis-muuti-rail-balticust

Konkursside formaalsus vajaks välja juurimist

EPL: Politsei- ja piirivalveameti peadirektori koha konkursi läbikukkumine ja sihtotsingule üleminek tekitab paratamatult tunde, et konkurss oli vaid suur pettus ning kusagil istub ja ootab tegelik favoriit, kellel ehk polekski teiste vastu šanssi olnud.

http://www.epl.ee/news/arvamus/juhtkiri-soosikute-mang.d?id=65705138

Riigiasutuste juhtkondade komplekteerimiseks korraldatavatel konkurssidel osaleb väga vähe inimesi. Koristaja kohale kandideerivad sajad, juhi kohale üksikud. Lähenemine ei tulene huviliste puudusest, vaid sellest, et konkursse ei toimu. Lehed paistakse töökuulutusi täis (linnuke kirjas), sõelale jääja kitsale ringile teada. Normaalne inimene sellistel üritustel ei osale. Vähene kandideerijate arv tuleneb sahker-mahkerist, mis "konkurssidega" kaasneb.

Maarjamaal ei piisa ametisse saamiseks heast haridusest, tööülesannete edukaks täitmiseks vajalikest kogemustest ja tahtest, olulisem on läbisaamine vastavate isikutega.

Selline konkursside formaalsus vajaks välja juurimist. Vastasel korral jäävadki elukeskkonda Eestis korraldama madalalaubalised, kelle peamiseks väljakutseteks on ühisraha eest reisimine, villade, muruniidukite, ATVde ja muude vidinate soetamine.

Räägime demokraatiast, harrastame aga diktaati, kutsume eestlasi koju, teeme aga kõik selleks, et veelgi enam kodumaalt jalga laseksid.

Tulu hinnatakse saldopõhiselt

Rootsi tehnoloogiaette-võtete lipulaev Ericsson, kelle käes on hinnanguliselt kümnendik Eesti ekspordist, investeerib tänavu Tallinnas uutesse seadmetesse ja neid teenindavasse tipptööjõudu rohkem kui kolmkümmend korda rohkem kui paar aastat tagasi: üle 19 miljoni euro.
http://www.epl.ee/news/majandus/ericsson-veab-eesti-eksporti-ules.d?id=56804304

Tulu hinnatakse saldo põhiselt. Sarnane põhimõte kehtib ka väliskaubanduse kohta, üksnes ekspordile pühendumine pole õige.

Peaminister nimetab Ericssoni Eesti tegevust meie „Nokiaks“. Eksport kasvab, tekkivad töökohad. Autod vuravad sinna tänna, suurenevad käibed. Ekspordi ja impordi kasv on (väiksuse juures) muljetavaldav, tulem (saldo) aga kesine.

Üksikute näitajate kõrval on oluline analüüsimisel minna süvitsi, arvestada kõikide detailide sisendite ja väljunditega. Üksikutele pühendumine eksitab.

Eestis ettevõtlus koosneb (objektiivsetel põhjustel) väikeettevõtlusest. Tõeline majanduskasv avaldub mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete tulemustes, seda tunnetavad ka ühiskonnaliikmed.

Ericssonist jääb Eestisse tööjõult teenitav tulu. Lepime odava tööjõu viljadega. Olulisema osa käibest annab import - seadmed ja detailid tulevad piiri tagant, tulevad ka know how ja kaubamärgid, mis kokku monteeritult tagasi piiri taha liiguvad. Sama teed liigub ka kasum. Logistilised kulud lähevad kahasse.

Ericssoni Eestis ei anna võrrelda otsitava Nokiaga, tegemist pole jätkusuutliku projektiga, mis tõstaks oluliselt kogukonnaliikmete heaolu. „Nokia“ põhineb kohalikul ettevõtlusel ja ressursil, mitte orjatööl.

Positiivne Ericssoni toimimise juures on vaid see, et tööjõukriisi tingimustes võimaldab see osadele ühiskonnaliikmetest tööd, täidab kohaliku ettevõtluse kiratsemise ajal riigikassa tühimikku.

Eesti Nokia peaks olema kodukootud, millest saavad osa kõik kogukonnaliikmed. Materiaalsete hüvede kõrval võiks leiduda koht ka rahvusvahelisel tunnustusel.

Elu ei seisne ju kellegi heaks töötamises, sellel on palju avaram eesmärk.