Demokraatia pole valitsemisvorm, vaid lähenemine

Presidendi institutsioonil puudub Eestis mõte. Tegemist peaks olema Demokraatia alustalaga, institutsioon on aga diktatuuri teenistuses.

Kui rahvas peab presidendi institutsiooni vajalikuks, siis tuleb ka isik ametisse ühiselt valida.

Eestis otsustavad, kellest saab president, erakondade võtmeisikud. Mis aga veelgi hullem – nemad panevad paika Riigikogu isikkoosseisu, määravad ühiskonnas toimivad mängureeglid.

Poliitikute hulgas domineerib seisukoht, et elanikke otsustusteprotsessidesse kaasata ei saa, sest ühiskonnas toimuvatele protsessidele lähenetakse emotsionaalselt. Soovitakse maksude kaotamist, toetuste kasvatamist.

Nii see muidugi ei ole. Inimesed soovivad teistsugust lähenemist, tegemiste ja kulutuste põhjendatust, ühtekuuluvustunnet.

Tagatubade poliitiline monopoolsus tuleks ajaloo prügikasti visata, otsustuste langetamisesse kodanikualgatuslike ühendusi kaasata. Võimuladviku isiklike ambitsioonide (ja kaasmaalaste manipuleerimise) tingimuses tõmbame rahvusriigile kriipsu peale.

Ma ei nõustu väitega, et kogu maailm harrastab Eestiga sarnast demokraatiat. Selline hinnang pole adekvaatne.

Selleks, et adekvaatselt ühiskondi võrrelda ei piisa meedia kajastusest ega turistina piirkondade külastamisest, tuleb ühiskondade igapäeva tegemistesse sulanduda.

Olen mõnda aega USAs elanud, üritanud olla aktiivne ühiskondlikus tegevuses ja suhtluses.
Kogemustele tuginedes võin kinnitata, et demokraatia, mida harrastatakse USAs erineb Eesti omast nagu öö päevast. Erinevused ei tulene mitte materiaalsete ressursside erinevustest, vaid suhtumisest.

Võtame või arutelud, mis ühiskondade kulutuste üle toimuvad. USAs on need laiapõhjalised. Kompromissid on enamusele vastuvõetavad. Eestis toimuvad arutelud koalitsiooni tagatubades. Tühine kooslus kehtestab reegleid enamusele.

USAs ei paista valitsemine eesmärgiks olema, tegemist on vahendiga. Üldsuse nõudmisel astuvad valitud tagasi. Kohtuotsuseid pole tarvis fabritseerida, tühjale-tähjale aega kulutada. Mõni kuu tagasi astus tagasi kongressiliige Weiner, sest ta pälvis (meie mõistes täiesti tühise asja pärast: sotsiaalmeedias vastassoo esindajatega suhtlemine) üldsuse pahameele. Eestis ei astuta isegi siis tagasi, kui tuvastatakse seaduserikkumine (nt A.Tsahkna joobes auto juhtimine), rääkimata siis veel eetika ja moraalinormide eiramisest. Oleme JOKK mahhinatsioonidest läbi imbunud.

USA demokraatia põhineb võimude lahususel. Eestis nullib selle valimis- ja erakonnaseadus, erakondade rahastamine.

Oleme harjunud probleemidele põhjendusi mujalt otsima. Kõrgetes toiduainete hindades peame süüdlaseks maailmamajandust, diktatuuri viljelemises teiste sarnast käitumist. Pisirahvana tuleks enesekriitilisem olla.

Eesti demokraatial on diktatuuri vorm, rahvavõim asendunud pisikese grupi diktaadiga.

Demokraatia pole valitsemisvorm, vaid lähenemine, mida võimuladvik Eestis kuritarvitab – kasutab isiklike seisukohtade läbisurumiseks, enesele heaolu tagamiseks, apsakate põhjendamiseks.

Aeg oleks demokraatiat viljelema hakata.

Demokraatias pole kohta valetamisele ega petmisele. Need on diktatuuri pärusmaa.