Uue presidendi ametiaja eel väidab poliitiline eliit justkui ühest suust, et rahva eest tuleb otsuseid langetada, vastasel juhul langetatakse valesid otsuseid. Samal seisukohal on (kunagisest demokraadist) president ise.
Põhjenduseks tuuakse vähest inimeste kompetentsust ja manipuleeritavust.
Esinduste valimine ei eelda kompetentsi, valikute tegemisel lähtutakse väärtushinnangutest, mitte teadmistest.
Manipuleeritavus tuleb valikute tegemisel pigem kasuks kui kahjuks. Olulisema sellest, mida otsustatakse, on see, kuidas seda tehakse. Ühisotsused liidavad, teevad kogukonna ühtsemaks ja elujõulisemaks.
Kompetentsi juures tuleb teadvustada, et tegemist on subjektiivse hinnanguga.
Nii nagu ülikool ei riku matsi, ei näita ka hinded ja hinnangud IQ-d.
Kompetentsi üle võime jäädagi diskuteerima.
Väidan, et kõik inimesed on kompetentsed ja tarmukad – kes orienteerub ühes vallas paremini, kes teises. Trkadeks ja lollideks grupeerimine sõltub informeeritusest ja kogemustest.
Valdkondade järgi grupeerimine pole õige.
Aastakümneid tagasi osalesin hüpnotisööri (Zaitsev oli vist nimi, toimus Raplamaal) etendusel. Publiku hulgast lavale kutsutud hüpnoosile allunud inimesed olid imetlusväärselt andekad, käitusid ja esinesid lavalaudadel kui suured staarid.
Nende hulgas oli neid, kel puudus igasugune tantsukogemus, kuid publiku ees demonstreeriti filigraanseid tantsusamme ja painduvust. Tegemist oli varjatud andega. Tean seda, kuna mõned neist olid kodukandi inimesed, mistõttu võin kinnitada, et tegemist oli tagasihoidlike, maakeeli öeldes pikkade juhtmetega inimestega.
Hüpnoosi all toimus ime – esmapilgul „totukestena“ paistnutest said erudeeritud, tarmukad, enesekindlad inimesed.
Andekus avaldub seda soosivas keskkonnas.
Eesti ühiskonnakorralduses toimivad väärtushinnangud ei soosi andekuse õitsengut. Ebaausus, kasuahnus, egoism, pugemine, nihverdamine ei võimalda andekusel särada.
No comments:
Post a Comment