Majanduskeskkond Eestis pole viljakas

Sisemajanduse kogutoodang on termin, mis paljusid eksitab. Tegemist pole näitajaga, mis elanikke jõukamaks teeb, see teeb ka vaesemaks.

Absoluutkasvu kõrval on oluline hinnata ka kvaliteeti. Vastasel korral puudub hinnangul mõte.

Majanduslanguse aegadel süüvisin erinevate valdkondade tendentsidesse. Vaatamata kahekohalisele langusele olid kaks valdkonda tõusutrendis – avalik haldus ja riigikaitse.

Üksikutest valdkondadest üldistuste tegemine viib valede järeldusteni.

Sotsiaaltöökohad ja EL toetuste (nt 6 kuu jooksul kompenseeritakse tööandjale töötu palkamisel 50% palgakulust) abil loodud töökohad vähendavad küll töötust ja kergitavad majanduskasvu, kuid laiemas pildis on nende mõju negatiivne.

Elanike orjatööst tuleneva majanduskasvu üle pole samuti põhjust uhkustada. Eriti veel siis, kui seetõttu paljud kodumaalt lahkuvad.

Välisinvesteeringutelt teenitav kasum (milles oma osa siirdehindadel, monopoolsel staatusel) liigub suures osas (maksuvabalt) mujale.

Peaminister nimetab Ericssoni Eesti „Nokiaks“. Eksport kasvab, tekkivad töökohad. Autod vuravad sinna tänna, suurenevad käibed. Eestisse jääb odavast tööjõust teenitav tulu. Ekspordi ja impordi kasv on (väiksuse juures) muljetavaldav, tulem (saldo) aga kesine.

Eesti Energia AS ponnistustest ei tasu isegi rääkidagi, see teeb sõnatuks.

Abstraktsete näitajate kõrval on oluline analüüsimisel minna süvitsi, arvestada kõikide detailide sisendite ja väljunditega. Üksikutele pühendumine eksitab.

Eestis ettevõtlus koosneb (objektiivsetel põhjustel) väikeettevõtlusest. Suurettevõtete edu pole põhjus rõõmustamiseks. Tõeline majanduskasv avaldub mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete tulemustes, mida tunnetavad ka ühiskonnaliikmed.

Kui majanduskasvu aeglustumine tuleneb riigieelarveliste kulutuste kokkuhoiu arvelt, siis tuleks seda tervitada. Ressursid sellega ei kao, need liiguvad vaid uude sängi, avardavad võimenduse võimalusi. „Majanduslangus“ on lühiajaline. Tulevane kasv tormiline.

SKT kasv võib tagasihoidlikum olla, olulisem oleks toimetulekuraskustes ühiskonnaliikmetest arvu vähendamine, kvalitatiivne majanduskasv.

Poliitiline eliit seostab elanike heaolu kasvu majanduskasvuga. Majanduslanguse või -tõusu arvuline statistiline näitaja ei anna (täit) ülevaadet olukorrast. Sisemajandustoodangul ja sisemajandustoodangul on väga suur vahe. Sisemajanduse kogutoodangu jagatis elaniku kohta ei taandu jõukusele.

Pole põhjust majanduskasvu üle hõiskamiseks, kui see tuleneb advokaatide (väsimatu seadusepõllul kündmise tulemus), monopolistide (vee, kütte, prügi jne firmade), sümptomitele suunatud tervishoiu (ravimifirmade ja arstide nuumamine), avaliku halduse, riigikaitse ja muude analoogsete valdkondade ponnistustest, madalast võrdlusbaasist.

Majanduskeskkond Eestis pole viljakas. Struktuurifondidest (ümberjagatav raha) toituv ja suunatud riigihangetel toimiv ettevõtlus on haige. Orjatööl põhinevad välisinvesteeringud alandav. Sisemajanduse kogutoodangu rasvakihi (kasum) loovutamine totrus.

Muudatuste esilekutsumiseks tuleb puudustes orienteeruda, adekvaatselt teadvustada. Kiidulaul uinutab. Magamiseks pole aega, elukeskkonda muutmata tõsised näguripäevad ei jää tulemata.