Demokraatia ponnistusi ei tasuks diktatuuriga ühte patta panna

Ajaleht Washington Post soovitab USA poliitikutel võtta õppust Eesti valitsusest, mis ei karda teha keerulisi otsuseid.
http://www.e24.ee/521010/washington-post-soovitab-usa-poliitikutel-ansipilt-oppida/#.TjvYl9Fn8CE.facebook

Demokraatia ponnistusi ei tasuks diktatuuriga ühte patta panna.

Poliitilised protsessid Eestis põhinevad diktaadil. USA on demokraatlik riik, valitsus ei saa oma suva järgi toimida.

See, mis meeldib valitsustele, ei meeldi alati (tegelikult enamasti) rahvale. Demokraatias teenivad valitsused rahvast. Vastupidine lähenemine (nii nagu Eestis) ei tule kõne allagi.

Eesti valitsuste (ise) otsustamised ei nõua julgust, vaid ülbust ja häbematust. Lähenemist ei tuleks imetleda, vaid taunida.

Eesti võimuladviku mainitud lähenemine väljapoole ei paista. Märgata pole isegi seda, et töötus ei vähene statistiliste näitajaga samas tempos või, et sisemajanduskogutoodangu kasv põhineb paljuski mittekonverteeritaval kogutoodangul (kasumi optimeerimisest innustunud välisinvestorid, riigieelarvelised kulutused, toetused, inflatsioon jmt).
Märgata pole kodanike massilist põgenemist.

Demokraatlikes riikides pole valetamine tavaks. Eesti võimuladvik pole aldis üksnes valetama, vaid ka varastama. Pensionäridelt kümnete miljonite eurode eest seadusevastaselt maksude sissenõudmine on varastamine. Teisiti ei kvalifitseeru ka elanike tühiste toetuste vähendamine või kaotamine (hambaravi, haiguspäevade kompensatsioon jm), enesele ja sõpruskonnale suurte sissetulekute tagamine.

Pististe võtjate ja ühisrahade nihverdajate ettelugemisel pole mõtet. Nendest kuuleme meedia vahendusel pidevalt.

Üksnes Tallinna linnavalitsuses on päevavalgele toodud kümneid sulisid, avastatud on mittetulundusühingute varjus askeldavaid vargaid.

Tegemist on vaid jäämäe veepealse osaga.

Poliitilist kultuuritust Eestis ei tasuks imetleda, vaid kritiseerida ja taunida. Vastasel juhul ei lühenegi kodanikele kahjulike otsuste langetamiste jada.