Albert Schweitzer on klassik, kelle ellusuhtumisest on palju õppida. Mulle sümpatiseerib tema arusaam eetikast. Tema arvates võib eetilisust taandada üheleainsale moraaliprintsiibile – elu säilitamisele tema kõige kõrgemal tasemel ja elu edasiviimisele.
Kõigil on elu edasiviimisel oluline roll, selles seisnebki eksistentsi mõte. Vaatamata sellele, et elumõtte näol on tegemist sügav-filossoofilise mõistega, on selle sisu lihtne ning üheselt defineeritav - järeltulijate saamine ja nende üleskasvatamine.
Elusloodus on maailma suurimaid imesid. Ainuüksi Eesti territooriumil arvatakse elavat üle mitmekümne tuhande erineva liigi. Osa neist varjavad ennast nii oskuslikult, et isegi teadlased pole suutnud neid senini avastada. Elusloodus elab sünergias – üksiku liigi elu sõltub teise olemasolust.
Vaatamata elusorganismide paljususele ja mitmekesisusele on neil üks ühine sarnasus -järglaste saamine, nende eest hoolitsemine ja elu edasiviimine on see, mille nimel elatakse. Kui taimeriigis piirdub järeltulija eest hoolitsemine seemne soodsasse pinnasesse poetamises, siis fauna esindajatel sisaldab see palju enamat – järglase kaitsmist, toitmist, õpetamist, ühesõnaga kõike seda, mis on vajalik ühe tugeva ja elujõulise järglase üleskasvatamiseks.
Elukeskkond on aegade jooksul muutunud. Paratamatult on sellega kaasnenud mõnede liikide kadumine ja uute, keskkonnatingimustele sobilike teke. Aeg ei ole jätnud mõjutamata ka homo sapiensi arengut.
Märgata on suuri muudatusi inimese elustiilis ja eelistustes. Kasvanud on selliste indiviidide hulk, kelle tegevus ei allu enam loodusseadustele. Sündimata lapsi ohverdatakse isiklikule tööalasele edule, eksootilistele põnevusreisidele, prestiižikas piirkonnas asuvale eluasemele, nooblile sõiduvahendile või mõnele muule mugavat äraelamist võimaldavale tegevusele ja materiaalsele hüvele.
Suurenenud on nende arv, kes on valinud elutööks sooliste eelistuste taganõudmise. Selline egoistlik ellusuhtumine ja enesekesksus ei toeta jätkusuutlikku looduskeskkonda. Homoseksuaalide avalduste kõrval jäävad mulle arusaamatuks ka feministide seisukohad, Marianne Mikko selleteemalised väljaütlemised tekitavad trotsi.
Sooliste orientatsioonide propagandamasin on tülgastav ja kurnav. Elumõte ei seisne ju kellegi ihades ja naudingutes, vaid järeltulevas põlves.
Füsioloogiliselt terve naine on võimeline elu andma mitmekümnele järeltulijale. Objektiivsetel tingimustel on soovid tagasihoidlikumad. Maailmarahvaste ajalood kinnitavad, et mida kõrgemad on materiaalsed elustandardid ja suuremad sellel põhinevad ihad, seda vähem väärtustatakse järeltulevat põlvkonda.
Egoism on viinud selleni, et laste soetamine ei ole enam popp. Isegi ressursside ümberjagamine ei taga muutusi eelistustes. Lastetoetuste, sünnitoetuste, vanemate puhkuste tasustamise ja muude rahaliste eraldiste mõju iibe tõstmisele ei ole jätkusuutlik, sest selle tagamises osalejate arv on toetuse saajatest palju laiem.
Kõigil ühiskonnaliikmetel - vanavanematel, onudel-tädidel, sõpradel ja isegi naabritel, on selles oluline roll. Isegi kui toetuste kehtestamisega saavutataksegi mõningane sündide suurenemine, siis on sellel lühiajaline mõju, sest inimeste ootused hüvitistele aina kasvavad.
Lapsevanema roll vajaks väärtustamist. Homolembesus ei soosi lapsenaeru.
Täiuslik elu põhineb mehe ja naise kooselul, armastuse viljadel.
Imetava ema ilu väärib imetlemist. Last kandva naise sära on võrreldamatu - isegi kõige paremini meigitud ja moodsalt riietatud naispoliitik peaks tunduma ennast tema kõrval tühisena.
Sündivus kasvaks tormiliselt, kui toimuksid korrektsioonid väärtushinnangutes – kui isa roll muutuks Hummeri omamisest või geyks olemisest prestiižikamaks, emaksolemine paljude unistuseks.
Mees ja naine on elumõtte kandvaks talaks. Huvigrupid propageerivad hetkelisi väärtusi, millel puudub seos elumõttega.
Naudingutel ja massipsühhoosil põhinevad eelistused vajaksid ümberreastamist, loodusseadused aupaistelisemale kohale nihutamist.
Loodus on teinud imet - võimaldades inimestel sünnitada lapsi, andes seejuures piisavalt elupäevi nende armastamiseks ja üleskasvatamiseks. Isiklike naudingute nimel sellise ime kasutamata jätmine on kurjast.
No comments:
Post a Comment