Ajaloolane David Vseviov tõrjub Delfi videoväitluses presidendi otsevalimiste mõtet väitega, et ka linnapeade ja ettevõtete juhtide valimisel kasutatakse Eestis kaudseid valimisi. “Põhijoontes ei ole presidendivalimiste kord midagi unikaalset. Tuletan meelde, et me ei valinud ka Tallinna või Tartu linnapead personaalselt. Valisime teatud erakondade esindajaid.”
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/delfi-videovaitlus-david-vseviov-ega-me-tallinna-linnapead-ka-ei-vali.d?id=55654966
Oluline pole niivõrd see, mida me ise arvame, vaid see, mida ühiselt otsustame.
Presidendi institutsiooni olulisemaks ülesandeks võiks olla kogukonna liitmine, üksmeelsus- ja patriotismitunde kujundamine, demokraatiavahiks olemine.
Riigikogul on vormiline kuju – tegemist peaks olema elanike esindusega, on aga valitsuste käepikendus, millel puudub side kodanikega. Riigikogust on saanud tarbetu ja kulukas institutsioon, mis tegeleb vaid iseendaga ja valitsuskabineti tahte seadustamisega. Demokraatia alustala - võimude lahusus - ei toimi.
Poliitika Eestis põhineb diktaadil, presidendi institutsioonist saanud selle instrument. Valimissüsteem toetab sellist lähenemist.
Kui rahvas peab presidendi institutsiooni vajalikuks, siis tuleb ka isik ametisse ühiselt valida.
Kummaline, et Eestis määrab Riigikogu isikkoosseisu ja isiku, kes presidendi ametit peab tühine grupp inimesi.
Meid on niigi vähe.
Kummaline on ka see, et võimuladviku arvates rahvast ei tohigi otsustusprotsessidesse kaasata, sest tavainimesed lähenevad erinevalt neist asjadele emotsionaalselt. Soovitakse maksude kaotamist, toetuste kasvatamist.
Nii see aga ei ole.
Kodanikud soovivad valitsejatest erinevat lähenemist, kulutuste põhjendatust.
Toompeavõlvide pudrumägede ümber askeldajate (ja nende suuvoodrite) mõttemaailm erineb enamuse omast.
Valimissüsteem ja võimuladviku reeglite järgi elamine tingib selle.
No comments:
Post a Comment