Riik lööb toetustega raha laiaks

EPL kirjutab:
Maksumaksjate raha kulutamise otstarbekuse järele valvama seatud riigikontrolli audiitorid on lõpetanud hiigelsuure uurimuse aastatel 2004–2009 välja makstud ettevõtlustoetuste efektiivsuse üle. Kokku eraldati riigieelarvest sel perioodil ettevõtete arengu ning majanduse ajakohastamise nimel 7,4 miljardit krooni. Riigikontroll on aga teinud mitmeid karme tähelepanekuid, mis nende arvates näitavad, et soovitud tulemusi pole äriettevõtete toetamisest siiski saadud.http://www.epl.ee/artikkel/582384



Olles pikka aega tegutsenud erinevates ettevõtlusvaldkondades, koostanud hulganisti äriplaane, võin täie vastutusega väita, et riiklikud ettevõtluse arendamise struktuurifondid (nt EAS) pärsivad (soovitud) arenguid ühiskonnas (sh ettevõtluses).

Millele tuginen, kui väidan vastupidist paljudele poliitikutele ja struktuurifondide esindajatele?
1. Ettevõtjaga manipuleeritakse.
Kui legaalselt on võimalik saada kellegi teise rahakotist ressursse, siis seda ka ihaldatakse. Isegi siis, kui neid ei vajata. Sihtotstarbeline toetuste jagamine muudab prioriteet.
Kogemustele tuginedes kinnitan, et selliseid vahendeid kasutatakse ebaotstarbekalt. Toetused innustavad tegema korrektsioone tegemistes.

2. Konkurentsi moonutamine.
Üksikute ettevõtte toetamine halvab teiste (sama tegevusvaldkonna ettevõtete) konkurentsivõimet, õhutab ebatervet konkurentsi.
Meenub kunagine juhus, kui Eestis loodi uus puusöetootmisega tegelev ettevõte, mille tegevuse alustamiseks kaasati struktuurifondide ressursse. Uue ettevõtte toodangu omahind kujunes teistest madalamaks. Näiliselt oli toetuse andmine põhjendatud – loodi uued töökohad. Kuid tähelepanuta jäi see, et need jäid loomata teistes ettevõtetes.
Konkureerivate ettevõtete arv on Eestis niivõrd väike, et ühe toetamisele kaasneb paratamatult teiste konkurentsivõimet langus.

3. Toetuste madal efektiivsus.
Hõlpsalt saadud vahendeid kasutatakse ebaotstarbekalt, seda nii struktuurifondide administreerimisel kui ka ettevõtluses. Struktuurifondide administreerimise kulud on suured. Administreerimisega ametis olevad inimesed on aga ettevõtlusele kaotsi läinud ressurss.


Struktuurifondide administreerimiskulusid ei tasuks põhjendada Euroopa Liidu struktuurifondidest saadavate vahenditega. Ettevõtluskeskkond on tugevam ja arengujõulisem, kui sellesse riik vähem sekkub. Riik peaks tagama vaid soodsa seaduskeskkonna, ressursside jagamisele pühendumine on vale. Üksikute poputamine pärsib üldist arengut.

Võrdleksin ettevõtlusmaastikku looduskeskkonnaga. Ühe looma poputamine populatsiooni tugevamaks ei tee. Nõrk ja väetike poputatud loom on teiste hulgas määratud hukule. Looma või linnu käest söötmisele järgneb kasu asemel vaid kahju.
Nii on see ka ettevõtluses. Abirahad vähendavad majanduse tasakaalustatud arengut, pärsivad õiglast konkurentsi. Toetada võib küll sektorit, kuid mitte üksikuid ettevõtteid.

Mainimata jäi muidugi toetustega kaasnev korruptsioon. Ametnike ja poliitikute sahkerdamised on vaieldamatult ühiskonnale probleemiks, kuid mitte nii suureks kui konkurentsivõime langusega kaasnev.