Probleemide salgamine pärsib oodatud arenguid

EPL Heiki Suurkask kirjutab:
Kui majandus kasvas, oli kõik pahasti. Kui majandus langes, oli kõik pahasti. Kui majandus hakkas uuesti kasvama, on jälle kõik pahasti.http://www.epl.ee/artikkel/581782


Olen arvamusloo autoriga täiesti vastupidisel seisukohal – pühendunult räägime voorustest, tegeleme olukorra ilustamisega.

Probleemide mitte teadvustamine soosib kriiside teket, pärsib oodatud arenguid.

Rahuloluks pole põhjust. Polnud seda ka siis, kui majanduskasvu mõõdeti kahekohalise arvuga, töötus oli aga olematu.

Paljudel kaasmaalastel puudub sissetulek, veelgi enamal ei taga see inimväärset elu. Eestisse saadetavad toiduabi pakikeste koormad tekitavad pigem hämmingut kui rahulolu.

Kõrge töötus pole ainukeseks probleemiks ühiskonnas.

Töötuse teadvustamise kõrval tuleks teadvustada ka kesisest sissetulekust tulenevaid probleeme.
I kv statistiline brutopalk oli 11 855 kr. Mediaanpalk (brutopalk, mida teenib enam inimesi) oli sellest palju madalam. Brutopalk sisaldab maksusid, mida tööandjad seadustest tulenevalt kinni peavad. Netopalk on oluliselt madalam (arvestatakse maha tulumaks, töötuskindlustused). Töötava inimese keskmist sissetulekut mõõdetakse 7000 krooni ringis.
Suurema osa elanikkonna sissetulekutest on mainitud summast väiksemad.

Inimeste sissetulekud ei vasta kaupade ja teenuste hinnatasemetele, ei ole piisavad ettevõtluse konkurentsivõime ega riikliku jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Oodi laulmine ajal, mil toimetulekuraskustes inimeste arv on kolossaalne, on kohatu.
Ei tasuks loota, et oodatud tendentsid saabuvad teiste ühiskondade ponnistustest.

Ühiskond peab üleval loendamatu arv eripensionäre, valitud suplevad (elanikega võrreldes) külluses. Eristume kesise elanike sotsiaalse turvalisuse ja ebavõrdsuse poolest. Kui EL keskmine sotsiaalkulutuste osakaal sisemajanduse koguproduktist moodustas 26,9%, siis Eestis oli see ainult 12,4% (2006.a, Eurostat).

Negatiivsed demograafilised tendentsid näitavad oma palet. Prognoositavatest palgakasvudest ei piisa vajalike pensionisummade kogumiseks. Sama kehtib ka arstiabi ja muude vajalike vahendite kogumise kohta. Maksumäärade tõstmine pole mõeldav, sest võtta ei saa sealt, kus pole.

Paljud olulised indikaatorid ühiskonnas on punases, nende kõikide esitamine antud kirjatükis läheks pikaks, pealegi pole sellel mõtet - kirjutis muutub raskesti loetavaks, melanhoolseks.

Muide, Saksamaa 2,2 protsendiline majanduskasv on Eesti 3,5-sest saavutusest palju parem tulemus, sest võrdlusbaas on soliidsem. Järelduste tegemisel on oluline tugineda võrreldavate arvude võrdlemisele. Suvaliste arvude kõrvutamine viib valede järeldusteni, tingib ebaõigeid otsuseid.

Probleeme tuleb teadvustada, siis saab ka tendentse soovitud suunas mõjutada. Voorustele pühendumisega jäämegi räsitud hiirekeseks, kes ennast tiigrina ette kujutab.