EPL kirjutab:
2010. aasta II kvartalis oli töötute hinnanguline arv 128 000 ja töötuse määr 18,6%, teatab Statistikaamet. Töötus vähenes esmakordselt pärast ligi kaheaastast järjepidevat kasvu.
Töötute arv, mis alates 2008. aasta teisest poolest järjepidevalt kasvas ja tänavu I kvartalis rekordilise 137 000-ni tõusis, vähenes II kvartalis 9 000 võrra. Töötuse määr langes 19,8%-st 18,6%-ni. http://www.epl.ee/artikkel/581772
Kolme kuu jooksul 9000 töötute vähenemine on positiivne uudis. 6,5 protsendine muutus peaks juba tuntav olema.
Rakendatud meetmete ja olukorra tõsiduse taustal ei paista paraku saavutus erilisena. Sotsiaaltöökohtade loomise ja tööandjale nn palgatoetuse (50% kuue kuu palgast) maksmise tingimustes on töötute 1,2 protsendipunktine vähenemine isegi tagasihoidlik tulemus.
Võib vaid oletada, milline oleks tendents siis, kui nimetatud meetmeid poleks rakendatud.
Rahuloluks pole aga põhjust eelkõige seetõttu, et tegemist on ajutiste meetmete tulemiga, mille lõppedes olukord taastub, või võib koguni hullemaks minna. Ajutistel (kuntslikel) aktsioonidel on sageli pikemas perspektiivis oodatule vastupidine mõju.
Tööturul toimuv pole kontrolli all. Edasised tendentsid on prognoosimatud.
Arenguid tuleks mõjutada seadus- ja maksukeskkonnaga, mitte tulemile peale maksmisega.
Maksude tõstmisi planeerides on oluline teadvustada, et maksutulu ei sõltu niivõrd maksusüsteemist, kuivõrd maksumaksja jõukusest. Maksude ja sotsiaalsete tagatiste trikitamised on kontrolli alt väljunud tööturukriisi suuresti põhjustanud.
Muutmist vajaks (tööturu toimimise) keskkond, tagajärgede lihvimise peale ei tasuks ressursse laristada. Eelpool mainitud meetmed paraku „lihvimise“ alla grupeeruvad.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment