Majanduskasv ei ole eesmärk omaette

Eesti majandus kasvab jätkuvalt, kui Saksamaa ja Skandinaavia hästi edenevad, kinnitas Arengufondi nõunik Heido Vitsur.
uulis toimunud järsk impordi kasv võib olla seotud just majanduskasvuga, tellimuste arvu suurenemisega eksportivale sektorile. Kui see oletus peab paika, siis saab III kvartal hea stardikiirenduse, lausus Vitsur.http://www.epl.ee/artikkel/581656



Majanduskasvu saavutamine ei ole eesmärk omaette.
Lisaväärtusel ja lisaväärtusel on kvalitatiivne vahe.
Rõõmu tuleks tunda üleüldisest, tasakaalustatud arengust. Üksikute sektorite ja ettevõtete arengul on mõru mek man. See toimub tavaliselt kellegi või millegi arvel.

Üksikute sektorite kasv võib olla isegi ebasoovitav (nt elanike tervise arvel saavutatud kasv, avaliku halduse või riigikaitse kulutuste kasvatamisega saavutatud kasv jmt), see võib teha ühiskonna vaesemaks. Ka monopoolsete ettevõtete hinnasurve kasvatab küll kogutoodangut, kuid teeb kodanikud vaesemaks.

Peale kahekohalist langust paistab 3,5 protsendiline kasv kahvatuna. Teiste kasvud tulenevad ju palju madalamast langusest.

Hinnangu andmisel tuleks tugineda võrdlusbaasile. Selle tuginedes pole meil põhjust tralliks. Põhjust ei anna isegi see, kui selline kasv on jätkusuutlik.

Eesti ettevõtlus rajaneb mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel. 2000. aastal moodustasid näiteks 70 % äriühingutest mikroettevõtted. Suurettevõtete osa oli alla 1 %.

Üksikute suurettevõtete edu ei anna põhjust optimismiks.

Tõeline majanduskasv avaldub mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete tulemustes – seda tunnetavad ka ühiskonnaliikmed.

Hea muidugi, et seekordne langus on peatunud. Samas - ega polnud ka ruumi langemiseks.

Lootkem nüüd vaid imele – strukturaalseid muudatusi pole ju toimunud.
Praeguse tempoga taastumine võtab ikka väga kaua aega.