Friday, August 20, 2010

Valimistulemuste ennustamisel ei saa tugineda minevikule

EPL Kärt Anvelt kirjutab:
Riigikokku pääsemiseks tuleks kuidagi ligi meelitada kümneid tuhandeid hääli.
Möödunud valimistel tõi Rahvaliidule 100 ja rohkem häält 77 kandideerinut. Kõige rohkem ehk 2855 häält kogus Villu Reiljan, kelle taaskandideerimine on ebatõenäoline. Kuigi Rahvaliidust on Reiljan seoses kriminaalkorras süüdimõistmisega välja astunud, oleks tal siiski erakonna nimekirjas kandideerimine võimalik. Kümme üle saja hääle toonud inimest on Rahvaliidust välja astunud ja on praegu parteitud, 13 on astunud sotside leeri, mõned on parteist välja astumas ja sotside või Keskerakonnaga liitumas, mõned inimesed on juba liitunud Reformierakonnaga – näiteks Tarmo Mänd (möödunud riigikogu valimistel 763 häält) ja Aivar Sõerd (223) või Keskerakonnaga – Ülle Luht (337), Peeter Mardna (159).
http://www.epl.ee/artikkel/582037


KOV valimisi (va Tallinn ja mõned erandid) saab lugeda isikuvalimisteks. Valitakse ju siis persoone, mitte erakondi.
Riigikogu valimistel valitakse paraku erakondi. Isiku kogutavad hääled sõltuvad paigutusest nimekirjas.

Persoonid avaldavad mõju erakonna häälesaagile, kuid nende enda häälesaak sõltub paigutusest valimisringkonnas.
Paigutus piirkonnas loob eeldused isikumandaadi saamiseks (eelmistel valimistel oli selliseid vist 10), määrab isikliku häälesaagi. Kunagiste esinumbrite madalam paigutus vähendab nende häälesaaki, kuid kasvatab samas teiste oma.

Esinumbrid (esikolmik) koguvad alati enam hääli. Öeldu kehtib ka nimekirjas kõrgema paigutusega naiste (võis siis meeste) kohta. Selline on juba valimissüsteemi rusikareegel.

Aga just nimetatud põhjusel ei tasuks kandidaate võrrelda varasemalt kogutud häälesaagi järgi. Tuleks arvestada ka paigutust nimekirjas.

Ma poleks üldsegi üllatunud kui esinumbriks paigutatud telefonipost koguks Riigikogu valimistel järgnevate ees enam hääli:-)))
Kindlasti koguks ta nimekirja teisest pooles neid enam. Olenemata isegi sellest, kes siis lõppu paigutuvad.

Üldriiklikud nimekirjad (selles, milles valijad ei orienteeru) on loodud vaid selleks, et võimul olijatele järjepidevus tagada. Valijatel pole paraku sellisest krutskist õrna aimugi. Seda ei teadvusta isegi ajakirjanikud.

No comments:

Post a Comment