ÄP kirjutab:
Tarbijahinnaindeksi pea 3% tõusu üheks põhjuseks pikalt lahti olevad universaalpoed, sest lahtihoidmine on kulukas – elekter ja tööjõud tekitavad kulutusi seda rohkem, mida kauem on pood avatud, kirjutas majanduskomisjoni liige Marek Strandbergoma blogis.
http://www.ap3.ee/article/2010/8/6/strandberg-hinda-tostavad-ooni-avatud-toidupoed
Poe lahtioleku aeg kasvatab kulusid, samas suurendab ka tulusid. Lahtioleku aja mõju hindamiseks tuleb hinnata tulu-kulu suhet. Unustada ei tasu amortisatsiooni- ja teisi püsikulusid (elektrikulu, valvekulu, tööjõukulu jm kulusid).
Arvestada tuleb ka kaudseid tulusid-kulusid (lojaalsete klientide kasvu, saamata jäänud tulu jmt).
Seisukoha kujundamiseks ei piisa vaid mõne tunni (nn ületundide) otseste kulude hindamisest.
Ettevõtlusega tegelevad inimesed orienteeruvad kuluarvestuses hästi, nad ei vaja poliitikute nõuandeid. Konkurentsitingimus paneb hinnatasemed paika.
Tarbijahinnaindeksi kasvu Eestis mõjutavad suuresti sisetegurid. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad tõusid ju eelmise aastaga võrreldes 7,5 protsenti, mittereguleeritavad aga kõigest 1,4 protsenti.
Maksude (sh varjatud maksude) tõstmise viljad ei jää puu otsa rippuma.
Isegi Tallinna müügimaksu mõju tarbijahinnaindeksile on kalkuleeritavast suurem. Arvestatud pole ju kaudseid mõjusid.
Monopoolsete ettevõtete ebaefektiivne majandamine sillutab samuti teed inflatsioonile.
Kaupluste lahtioleku mõjudest rääkimise asemel tuleks näha oma rolli tarbijahinna kasvus. Maksukoormuse tõstmisele oleks võinud eelistada strukturaalseid muudatusi ühiskonnas. Ametite, ametkondade, omavalitsuste, sihtasutuste ja teiste maksudel toimivate institutsioonide arvu poolest pidavat me ületama isegi põhjanaabreid.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment