Maksudes orienteerujad eksivad

Ärileht kirjutab:
Eestil on eeldusi saada Euroopa Singapuriks. Arengu nimel võiks riik veelgi tõsta alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi, usub ärimees, Trigon Capitali nõukogu esimees Joakim Helenius.http://www.e24.ee/?id=303766


Joakim Heleniuse seisukohtade lugemine pani imestama. Imestasin selle üle, kust tema teab seda, mida tuleks maksusüsteemiga ette võtta.
Maksusüsteem on ikkagi ühiskondliku kokkuleppe küsimus, mitte kellegi eralõbu.

Maksudele tuleb läheneda tervikuna. Maksutulu ei ole veniv kummipall, mida annab igast küljest paisutada. Teatud piirist tekkib negatiivne efekti.

Muudatuste eelduseks on olukorra kaardistamine. Viimastel aastatel toimunud muudatused maksurindel on olukorra segaseks teinud. Isegi selle (maksukoormuse) suurus pole määratav. Tendentsid kinnitavad, et maksudega trikitamistega on üle piiri mindud.

Tänane EPL kirjutab, et pärimine muutub aina kallimaks. Lõivud kasvavad.
http://www.epl.ee/artikkel/582310

Analoogseid näiteid võib tuua palju.
Administreerimiskuludest kõrgemaid riigilõive tuleb käsitleda maksudena.

Maksudena tuleb käsitleda ka ravikindlustuse teenuse kättesaamatuse tõttu tehtud kulutusi. Maksustamiseks tuleks lugeda teistest ühiskondadest kõrgemat omaosalust ravimite soetamisel. Töötuskindlustus on maks. Haiguspäevade kompenseerimiseks tehtavad lisakulud võrdsustuvad samuti maksustamisega.
Arvestada tuleb kõiki makse, ka neid, mis kvalifitseeruvad varjatud ja imaginaarsete maksude alla, mille osa ühiskonnas on kõrge.
Varjatud maksustamiseks tuleb lugeda tasuta hariduse juures lastevanemate poolt tehtavaid kulutusi.
Riigi ja omavalitsuste omanduses olevate monopolide (Eesti Energia AS, Tallinna Vesi AS jt) kogutav dividenditulu võib lugeda mingis osas maksustamiseks.
Näidete jada võib igaüks jätkata.

Maksukoormuse hindamisel on oluline arvestada kõiki makse (ka neid, mis riigi- ja omavalitsuste eelarvetes maksudena ei kajastu), muidu jäämegi madala maksukoormuse müüdi varjus kahjulikke otsuseid langetama.

Riigi tulu ei sõltu niivõrd maksusüsteemist, kuivõrd maksumaksja jõukusest. Maksuteemalistel aruteludel ei tasuks unustada, et Eesti riik ei ole "õhuke". Ministeeriumide, ametkondade, ametite, sihtasutuste ja omavalitsuste arvu poolest võime end pidada võrdväärseks suuremategi riikidega.

Maksuteemalised arutelud muutuksid konstruktiivsemaks, kui jõutaksime selgusele lähtepunktis – maksukoormuse suuruses. Maksukoormus Eestis on aga väga kõrge, see on kõrgemaid Euroopa Liidus.

Nii nagu sisemajanduse kogutoodang ei anna täielikku ülevaadet kodanike jõukusest, nii ei anna ka riigieelarve ja omavalitsuste maksutulu ja sisemajanduse kogutoodangu jagatis ülevaadet maksukoormusest.

Riigi toimimise peaeesmärgiks peaks saama kodanikele inimväärse elukeskkonna ja turvalisuse tagamine. Valitsemine ja haldusstruktuur oleks selle saavutamise vahendiks, mitte eesmärgiks.
Unustada ei tasuks, et tegemata kulu võrdsustub tuluga, saamata jäänud tulu aga kuluga.