EER liikme pihtimus

PM kirjutab:
Aleksei Lotman: rohelisi ei köida võimu rituaalid.
http://www.postimees.ee/?id=302738

Aleksei öeldu lugemisel avastasin ennast muudelt mõtetelt, mida seostaksin erakonna eksistentsiaalsete eesmärkidega.
Sooviksin neid jagada ka teistega.
Monoloogide kummardajatel paluksin lugemisele aega mitte kulutada.
Nende ees, kes soovivad aruteluga kaasa tulla, oskavad kuulata ja mõista, teen aga sügava kummarduse.

Kirjapildis edastatava sõnumi omastatavus pidavat olema kõigest 10%. Interpretatsioon teeb oma töö. Nii väidavad vähemalt teadlased.
Aga just seetõttu on raske (kui mitte võimatu) kirjameedia vahendusel kujunenud kuvandit muuta. Eestkõneleja võib rääkida erakonna kangelastegudest, üllastest ponnistustest ja ideedest, kuid lugejad teevad ikka omad järeldused. Isegi üksikute sõprade postitatud kommentaarid ei mõjuta üldist meelsust.

Kesine toetus (sama, mis potentsiaalne valijate arv) erakonnale näitab, et kirjapildis edastatavatest sõnumitest pole eriti kasu – sellest ei piisa toetuse võitmiseks.
Toetuseta erakondi aga ei vajata. Erakonnad on ellu kutsutud masside esindamiseks, mitte isiklike (erakondlike) eesmärkide teostamiseks.

EER kahepalgelisus (räägime otsedemokraatiast ja säästlikkusest, kuid ise seda ei praktiseeri jmt) on langetanud esinduskoja värava tõkkepuu – pole isegi vähimatki lootust pääseda järgnevasse koosseisu. Seda muidugi juhul, kui sõnadele ei järgne teod.

Peaksime möödalaskmisi tunnistama. Enesekriitikata autoriteet ei taastu.

Koalitsiooni toetamine maksude (sh varjatud maksutõusud) tõstmisel on paljude arvates üks erakonna möödalaskmisi. Opositsioonierakonnana oleks pidanud jõulisemalt seisma riigi huvide eest. Kildkonna (st koalitsiooni) toetamine on kaugel ühiskonnaliikmete eest seismisest.

Rohelisi seostatakse kõrge töötusega, tasakaalustamatu majanduskasvuga, toimetulekuraskustesse sattunute kasvuga.

Lõhe valitsuse ja rahva vahel on ju üüratu. Üksnes Edgar Savisaare toel see üldse toimibki. Selline vastandumine kasvatab koalitsioonierakondadel (RE, IRL) toetajate ridu. Paraku vähendas see EER toetust. Isegi protestihääled kahanevad. KE vastandumine pole originaalne, pealegi korjavad sellel küpsenud „saagi“ jõulisemalt tegutsevad erakonnad.

Möödalaskmisi on olnud kuradima palju. Samas - kellel neid siis pole:-)))?

EER kuvand vajaks kardinaalset muutmist.

Võimalusi on mitmeid. Nende üle võiks arutleda.

Soovitaksin (vaatamata lugupidamisele nende isikute vastu) kaaluda fraktsioonijuhtide distantseerimist valitud organite (sh volikogu, fraktsioonijuht ja asejuhi, nõukogud jmt) tegemistest, peatada (vähemalt valimisteni) nende erakondlikud esindusfunktsioonid. Ma teadvustan, et tegemist on väga radikaalse sammuga, kuid see võimaldaks vähemalt mingiski osas taastad kunagise usalduse.
Valijad oskavad hinnata enesekriitikat.

Möödalaskmiste tunnistamise kõrval tuleks aktiviseerida erakondlik siseelu: hakata kaasama „talveunes“ olevaid liikmeid (ja piirkondi) otsuste langetamisesse, prioriteediks tõsta liikmeskonna kasvatamine, piirkondade esindajate juhatuse tegemistesse kaasamine, volikogu ja toimkondade sisuline käivitamine jmt. Suhtumine liikme staatusesse vajaks ümberhindamist – liige on ühistegevusse panustaja, mitte erakonna 1000 liikme nõude täitmiseks kogutud hall mass.

Erakondade toetuste uuringutest ei tasuks lasta ennast eksitada.
Selline toetus väljendatakse vaid poolehoidjate jagatisena, mis ei kajasta üldist meelsust. Nii võrdub 5% uuringutel kajastuv toetus üksnes ca 3%-ga. Ümarduste ja lubatud vea piiri arvestamine võivad poolehoidjate arvu kahandada 2%. Arvestada võib vaid 1-2% toetushäälega. Madalamale langeda polegi võimalik – ennast toetame ju ikka, osa protestihäältest ei jää ka kogumata.

Eelmistel riigikogu valimiste eel oli toetus erakonnale soliidne, uuringute andmetel ületas see kohati 10 % (minu mäletamist oli koguni 12% ). Valimiste eel hakkas toetus langema. Teisiti ei lähe ka seekord, sest oleme valimiskampaanias amatöörid. Pealegi pole aktivate kvaliteet endine. Aga just seetõttu tuleks eelistada voorustest rääkimisele probleemide (enda vigade) teadvustamist, nende kõrvaldamist.

EER valitud võiksid pakkuda jätkusuutlikkuse tagamiseks radikaalsemaid tegevuskavasid. Vaenlaste otsimine tuleks aga unustada.

Sponsoritele kummardamist pean valeks sammuks. See suunab vilkuvale EER eluküünlale vaid uut tuult juurde.

Olen pikka ega mõelnud, keda ikkagi esindab EER fraktsioon. Pole seda tänaseni teadvustanud.
Programmiliste tõdede elluviimist ei tasu mainida. Tegemist on tervikdokumendiga. Üksikute punktide eelistamine eeldaks vähemalt liikmete vahelist kokkulepet, sest sellega moonutatakse (kahjustatakse) ühiselt reastatud eelistusi.