Eesti arstid panustavad keskastme medpersonali töö tegemisele

Järelduste tegemisel tuleks tugineda faktidele. Tervishoiu rahastamisele hinnangu andmisel tuleb Haigekassa rahavoogude kõrval arvestada ka summadega, mida inimesed juurde maksavad ja mis struktuurfondidest saadakse. 

Valdkonna alarahastamise pärast nurisemiseks poleks põhjust. Statistiliste andmete järgi on eestlaste omaosalus tervishoius üks kõrgemaid. Tervisekindlustuse omamisele vaatamata makstakse kinni ka eraarstide arveid (valdkonna praak!). Raha tuleb struktuurifondidest.

Tervishoiu alarahastamisest rääkimine pole põhjendatud, tuleks kokku arvestada kõik kulutused ja valdkond efektiivsemalt toimima saada. Eestlaste vaesuse juures tuleks raha panna tootma raha, mitte kulutusi juurde tekitada.

Valdkonnas toimuvat saab hinnata ka selles toimetavate inimeste arvuga ja kvalifikatsiooniga. Mul puuduvad küll viimaste aastate andmed, kuid kui tugineda 2004. aasta (Praxis: Tervishoiutöötajate väljaränne Eestist) andmetele, siis peaks Eestis iga 1000 elaniku kohta olema 3,1 arsti. Ungaris oli sama näitaja 2,9; Poolas 2,2; USAs 2,5; Norras 2,9; Suurbritannias 2,0; Iirimaal 2,5; Rootsis 2,8. Soomes: 3,3. Eesti elanike arv on ülehinnatud olnud (paljud elavad välismaal, hoiavad ennast aga Eesti registris), Eesti suhtarv võib kopsakamgi olla. 

Sarnaselt Eestiga pole väiksema arstide arvuga riikides pikki ravijärjekordi. Probleemi ei tasu peita alarahastamise taha  – 13 protsenti elanike sissetulekutelt (maksuna) pole vähe, lisaks lisanduvad summad patsientidelt ja struktuurifondidest.

Inimressurss valdkonnas ei koosne üksnes arstidest (olulise panuse annavad velskrid, õed, sanitarid), analüüsigem siis ka arstide ja õdede suhteid. Arstide ja õdede suhe oli Eestis 1:2, USAs 1:2,6; Hollandis 1:4; Taanis 1:2,6; Norras 1:3,6; Iirimaal 1:5,6; Suurbritannias 1:2,7, Saksamaal 1:2,7: Rootsis 1:3,1; Soomes 1:4,5 (Praxis 2004). 

Mida suhtarvud näitavad? 

Eesti arstid panustavad keskastme medpersonali töö tegemisele. Eestis pole puudu arstidest (neid võiks isegi vähem olla), vaid keskastme töötajatest. Tööjõukulu sihipärasema kasutamisega annab valdkonda efektiivsemaks muuta.