Kõrgetes reaalhindades pole süüdi
ettevõtjad, kurjajuur peitub kodanike maksustamises.
Võrdleme riigiti maksumäärasid, kuid kahe silma vahele jätame erisused. Erisuste mõju lõpptulemile on aga tohutu.
Võtame näiteks käibemaksu, mille määr Eestis on 20 protsenti. Euroopa Liidu kontekstis on
tegemist keskmise maksustamisega. 12 riigil on käibemaks kõrgem. Erandeid arvesse võttes osutub Eesti maksustamine aga teistest kõrgemaks. Liikmesriikides
rakendatakse erandeid näiteks toiduainetele, keskmine käibemaks toiduainetele
ei ületa 10 protsenti. Soomes on see 13, kuid Saksamaal vaid 7, Eestis 20.
Kulutused toiduainetele moodustavad aga olulise osa (üle veerandi) eestlaste kulutustest.
Käibemaksude üldmäärade võrdlemine annab olukorrast väära pildi. Paremat pilti ei saa tulumaksumäärade võrdlemisel. Mujal harrastatakse astmelist tulumaksu, Eestis ühtlast. Eesti
keskmiselt palgalt paljudes riikides tulumaksu ei kogutagi. Isegi Kreekas, kellele abi osutame, ei nõuta Eesti keskmiselt tulumaksu. Eesti otsustajad ei väsi aga korrutamast, et maksud Eestis pole kõrged madalad.
Märkasin meedias ülevaadet kütusehindade kujunemisest. Kahju, et selles puudus käibemaksu mõju (20% hinnast), kuid seda annab soovi korral ka ise
tuletada. Tarbija24: Poole mootorkütuse hinnast moodustab kütuse maailmaturuhind, ligi
kolmandiku aga aktsiis (defineering loo lõpus), selgub Euroopa Komisjoni arvutustest. Arvutused on
Eesti kohta ja tuginevad selle aasta esimese kuue kuu keskmisel mootoribensiini
95 ja diislikütuse jaehinnal.
http://www.tarbija24.ee/1000448/graafik-millest-koosneb-kutuse-hind
Eestlaste sissetulekud ja sotsiaalsed tagatised on teiste liikmesriikide kodanikest kordades madalamad, makse makstakse aga enam. Pole üldsegi ime, et isegi esmatarbekaupade reaalhinnad pole paljudele eestlastele taskukohased.
Aktsiis - aktsiisimaks (excise tax) kaudne maks, mis kehtestatakse mingile kindlale tootele, mille tarbimine ei ole elutähtis. Nt. tubakas, bensiin, alkohol)
No comments:
Post a Comment