Kunagise põllumehena ja loomaarstina on mulle
mahepõllumajanduse teemale lähenemised mõistmatud. Mõistmatud on ka teise
äärmuse seisukohad.
„Mahedast“ on tehtud kaubamärk, mis ühtedele enam sisse
toob, teistelt enam välja viib. Pole raske arvata, kes sellises ajupesus
võitjaks osutub.
Jätkem tarbijatele otsustada, mida eelistada. Usaldagem
maitseelundeid, arvestagem võimalustega.
Kõigil Eestimaa lastel tuleks kõhud täis toita, alles
seejärel valikutele pühendada. Lapsed ei tohiks nälgida, Eestis kannatab aga üle
veerandi lastest toiduvaeguse all.
Lisan ühe taluniku seisukoha:
“Olen aus inimene, tegin nii nagu nõuti ja piimatoodang
vähenes,” sõnas Anne Tiitma ajalehele Saarte Hääl. Talunikule teeb heameelt, et
mahetootmise lõpetamise järel on loomad palju tervemad, sest saavad söötadega
kõik vajalikud toitained kätte. Kuna mahetootmises ei tohi loomadele kõiki
söötasid (näiteks rapsikooki, päevalillekooki) anda, tekkis lehmadel
proteiinipuudus, mis andis tagasilöögi eelkõige hea produktiivsusega lehmade
osas, kellest mõni tuli lausa karjast välja arvata. Väiksema lüpsiga loomad ja
ka lihaloomad elavad mahetootmise tingimustes aga ideaalselt.
http://www.ap3.ee/article/2010/8/14/mahetootmisest-loobunud-taluniku-karja-piimatoodang-on-tousuteel
No comments:
Post a Comment