„Mahedast“ on tehtud kaubamärk

Kunagise põllumehena ja loomaarstina on mulle mahepõllumajanduse teemale lähenemised mõistmatud. Mõistmatud on ka teise äärmuse seisukohad.

„Mahedast“ on tehtud kaubamärk, mis ühtedele enam sisse toob, teistelt enam välja viib. Pole raske arvata, kes sellises ajupesus võitjaks osutub. 

Jätkem tarbijatele otsustada, mida eelistada. Usaldagem maitseelundeid, arvestagem võimalustega.

Kõigil Eestimaa lastel tuleks kõhud täis toita, alles seejärel valikutele pühendada. Lapsed ei tohiks nälgida, Eestis kannatab aga üle veerandi lastest toiduvaeguse all.

Lisan ühe taluniku seisukoha:

“Olen aus inimene, tegin nii nagu nõuti ja piimatoodang vähenes,” sõnas Anne Tiitma ajalehele Saarte Hääl. Talunikule teeb heameelt, et mahetootmise lõpetamise järel on loomad palju tervemad, sest saavad söötadega kõik vajalikud toitained kätte. Kuna mahetootmises ei tohi loomadele kõiki söötasid (näiteks rapsikooki, päevalillekooki) anda, tekkis lehmadel proteiinipuudus, mis andis tagasilöögi eelkõige hea produktiivsusega lehmade osas, kellest mõni tuli lausa karjast välja arvata. Väiksema lüpsiga loomad ja ka lihaloomad elavad mahetootmise tingimustes aga ideaalselt.

http://www.ap3.ee/article/2010/8/14/mahetootmisest-loobunud-taluniku-karja-piimatoodang-on-tousuteel