Delfi: Ettevõtetele kehtestatav tulumaks tähendaks Eesti
riigieelarvele sadu miljoneid lisaeurosid. Kas oleks aeg maksupoliitikat ümber
vaadata?
Maksusüsteem peaks alluma ühiskondlikule kokkuleppele,
kellegi tahe ei tohiks peale jääda. Kahju, et Eestis on teisiti.
Ettevõtete
tulumaksu kehtestamisega võiks isegi nõustuda, kuid vaid siis, kui maksustamine
toimuks kassa, mitte tekkepõhiselt. Tekkepõhise maksustamise korral tasutakse
maksu arvestuslikult tulult, seda ka siis, kui rahavood on negatiivsed.
Ettevõtlus Eestis kiratseb – pankrotistumiste arv on kõrge, käibevara pole
piisavalt. Tegutsemiskeskkonda naudivad monopoolsed ja välisosalusega ettevõtted.
Ettevõtlus toimib toetustel ja riigihangetel.
Uue maksu (ettevõtte tulumaks seda ju on) kehtestamise
asemel võiksime panustada maksukoormuse langetamisesse. Ressursse saab efektiivsemalt
kasutada.
Eesti haldusstruktuur on kopsakas, mis nõuab ohtralt maksuraha.
Statistilise
indikaatori järgi kuulub Eesti keskmise maksukoormusega riikide hulka,
tegelikkuses see nii ei ole. Maksuahel Eestis on jõuline. Algab see 70-
protsendise kontributsiooniga väljamakstavatelt töötasudelt, järgnevad
tarbimismaksud (sealhulgas vältimatud, näiteks elektriaktsiis, käibemaks
eluasemekuludelt), maamaks, varjatud maksustamine (riigilõivud, trahvid, riigi
ja omavalitsuste dividenditulu, omaosalus tervishoius jmt). Maksumääradele
hinnangu andmisel tuleb arvestada ka erisustega (nt EL keskmine käibemaksumäär
toiduainetele jääb alla 10 protsendi, Eestis on see 20 protsenti) ja sellega,
mis kodanikele tagasi suunatakse.
No comments:
Post a Comment