Maffiabossid ei pea võimu nimel pingutama

Ega see erilise üllatusena tulnud, et prokuratuuril osutus võimatuks erakondade varjatud rahastamise asjus kellelegi süüdistust esitada. Kui ikka vari on piisavalt suur ning oskuslikult paigaldatud, siis pole kerge sinna taha piiluda. Ja asjaosalised ise on kahtlemata õppinud mehed, kavalad ning kärmed, kes ajavad oma äri nii, et keegi kolmas nende susserdamist pealt ei näe. Seega on täiesti loomulik, et lõpuks jääb sõna sõna vastu ning midagi tõestada pole võimalik. Ka organiseeritud kuritegevust on keeruline vahele võtta, tihti on nii mõnigi kuulus mafiooso läinud trellide taha täiesti kolmandajärgulise süüasja tõttu, kuna tegelikke kuritegusid sooritatakse liiga osavalt.

http://www.epl.ee/news/lp/andrus-kivirahk-toimik-kinni-plekk-jaab.d?id=65138978

Enamus erakondade nimekirjas olijatest on ballastiks, mis võimaldab kuritegelikel grupeeringutel demokraatia varjus legaalselt asju ajada ja moraali ning eetikapõllul laastamistööd teha. Erakonnaliikmete selline passiivsus on taotluslik – maffiabossid ei pea võimu nimel pingutama, üldsuse arvamusega annab rohke rahaga manipuleerida. 

Eesti riigi kodanikel tuleks teadvustada, et meie valimissüsteem ja erakondade rahastamine on teinud parteidest ühiskonnale ohtlikud elemendid. Valimissüsteemi valijakesksemaks muutmata pole maffiabossidest ega nende sulitempudest pääsu. Isegi uute erakondade moodustamisest pole kasu, kuna süsteem sillutab otsustusnuppude juurde teed üksnes parteibüroode adjutantidele, rahvaesindajatel pole nende juurde asja.

Poliitilistest kuritegelikest grupeeringutest vabanemiseks tuleks erakondadele selg pöörata ja mitte lubada enda nimel lollusi teha. Paljud ei mäletagi enam, et nad kunagi parteisse värvati, kuid kui asjasse tõsiselt suhtuda, siis annaks juhtunu meelde tuletada ja ennast nimekirjast kustutada. Sellistest tingimustes pole poliitaferistidel kerge tuhandet liiget kokku saada, mis võimaldab valgekraede kuritegevust piirata ja demokraatiat harrastama hakata.