Rahandusminister Jürgen Ligi möönis täna riigikogus saadikute arupärimisele vastates, et loomulikult on euroala abipakettides osalemine Eestile ebamugav koormus, kuid samas ei sobi Eestil väga kõrget häält liiga palju kasutada – saame oma tasulise abi eest Euroopast numbriliselt palju suuremat tagastamatut abi.
http://www.ap3.ee/?PublicationId=1b218316-0f53-47db-8351-05e144650ac4
Seisukoht, et Eesti saldo EL`ga on positiivne, on ekslik.
Tegemata kulu tuleb lugeda tuluks, saamata jäänud tulu aga kuluks.
Riiklike ametiasutuste kuludest suure osa moodustavad kulud EL kuulumisega. Sama kehtib ka teiste institutsioonide kohta. EL`ga saldosse mainutud kulusid (ja saamata jäänud tulusid) ei arvestada.
EL toetusi ei saa tavapärase tuluga samastada.
Abirahade administreerimine on kulukas. Administreerimiseks kasutatavat intellektuaalset kapitali saab lisaväärtuse tootmiseks kasutada.
Sihtotstarbelise toetamisega (abirahadega) manipuleeritakse ettevõtjatega, manipuleeritakse riigiga. Legaalselt pakutavaid ressursse ihaldavad kõik. Isegi tingimuste seadmine ei vähenda kiusatust. Sihtotstarbeliste toetustega muudetakse prioriteete, tehakse muudatusi planeeritud tegevuses.
Trahvirahad ja liikmemaksud pole tühised. Üksnes suhkrutrahvi eest tuleb välja käia kopsakas summa.
Kas keegi teab, milline on tegelik saldo EL`ga?
Vaevalt.
Tegemist on vaieldamatult negatiivse tulemiga. Isegi piiri ületamise mugavused ja uhkustunne ei kompenseeri kahju, mis ühendusse kuulumisega kaasneb.
Mulle meeldib, et Eesti kuulub EL`tu, kuid see tuleneb emotsionaalsest, mitte ratsionaalsest lähenemisest.
No comments:
Post a Comment