Hinnad Eestis kerkivad teistest kiiremini

Euroalas tõusid hinnad aprillis võrreldes eelmise aasta sama kuuga 2,8 protsenti, kuid Eestis 5,4 protsenti.
Kõige madalam oli inflatsioon Iirimaal (1,5 protsenti), Tšehhis (1,6) ja Rootsis (1,8).
Eesti hinnatõus oli euroala kiireim ka märtsis.
http://www.e24.ee/?id=438954

Vaid sisemajanduse kogutoodangule pühendumine pole õigustatud, makromajanduslikke mõõdikuid on enam.

Tarbijahinnaindeks on üks neist, see annab olulist informatsiooni tulevikku puudutavate otsuste tegemiseks. Tegemist on näitajaga, mis (pikemas perioodis) on kasvav. Kui kuni kahe protsendilist inflatsiooni peetakse normaalseks, siis sellest kõrgem näitaja süütab punase tule.

Hinnad Eestis kerkivad teistest kiiremini.

Vaatamata sellele otsime hindade tõusu põhjuseid maailma majanduses toimuvatest tendentsidest. Isegi (kohalikud) analüütikud rõhutavad teiste turgude mõju hindade kasvule. Tegemist on olulise, kuid mitte olulisima faktoriga - inflatsioon Eestis on ju teistest kordades kõrgem.

Euroopa keskpank muretseb (ja astub ohjeldamiseks samme) mõne protsendise inflatsiooni pärast, meie aga jätkame üle 5 protsendise inflatsiooni lohutuse otsimist maailma majandusest.

Eesti kõrges inflatsioonis tuleb osata näha sisetegureid. Välistegurid avaldavad mõju kõikidele turgudele, nendele pole mõtet pühenduda. Maksude (sh varjatud maksude) tõstmised ja monopolide ohjeldamatus, tingivad ebaloomulikult kõrget inflatsiooni majanduskeskkonnas. Vahendite ebaõige ümberjagamine on soosivaks tuuleks inflatsioonile.

Inflatsiooni languse ootused pole põhjendatud. Paljud ettevõtted tegutsevad kahjumiga. Hindade tõusule ei järgne müügi kasvu, piiratud ressurssidega keskkonnas põhjustab see oodatule vastupidise tendentsi - müügimahud ei kasva.

Muudatused lisaväärtuse ümberjagamises (maksude tõstmised, monopoolsete ettevõtete hinnatõusud) pole võimaldanud väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel kasumlikult majandada. Rahavood on paljudel negatiivsed, vajalikud investeeringud tegemata.

Ettevõtlus rajaneb aga mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel. 2000. aastal moodustasid koguni 70 % äriühingutest mikroettevõtted. Suurettevõtete osa oli alla 1 %. Suurettevõtete trendide arvestamisega teeme valesid järeldusi, langetame ebaõiged otsused.

Inflatsioon annaks järele, majanduskasv aga võtaks kvantitatiivse kasvu kõrval ka kvaliteetse kasvutrendi, kui teeksime põhimõttelisi muudatusi ressursside ümber jagamises ühiskonnas. Soovid ja võimalused tuleks kaasajastada.