Eesti 6. koht patsiendi õiguste tagamisel on hea näitaja, kuigi mõnevõrra küsitavaks teeb uuringu metoodika see, et Soome on meist kaks kohta tagapool, Saksamaa lausa 16. kohal. Huvitav, kas see teadmine võiks mõjuda patsientide vaba liikumise põhimõttele Eestis kuidagi pärssivalt ja samas innustada meie meditsiiniteenuste eksporti?
http://www.tarbija24.ee/?id=441442
Arvude taga tuleb tegelikkust näha. Seda polegi nii lihtne, kui esmapilgul arvata võiks.
Tundlikud näitajad (need, mis võivad võimulolijad diskrediteerida) kalduvad tuletamisprotsessis moonduma. Ametlikest allikatest olen järelepärimistele saanud eitavaid vastuseid. Konfidentsiaalselt on lisatud, et tegemist on „tundliku“ valdkonnaga, mistõttu andmeid ei koguta ega väljastata.
Ühiskonnas praktiseeritavad arvud moonutavad tegelikkust, loovad toimuvast kõverpeeglilise kuvandi.
Võtame näiteks palgatöötajate statistilise arvu, mis erineb reaalsest näitajast – on viimasest suurem. Erinevuse tingib mitmel töökohal töötamine, millele põhinedes töötajate arv tuletatakse.
Töötasu tuletamisel teisaldatakse osaline tööaeg täistööajale, mis moonutab samuti tulemust. Osalise tööajaga töötajate arv ei ole väike. Mitmel töökohal töötamine võib moonutada tulemit kordades.
Ületundide tegemine pole haruldus, vähemalt on see erasektoris nii. Olen ka ise ettevõtte juhina võimaldanud tarbimisvajaduste rahuldamiseks teha ületunde.
Eksport kasvab, töökohti lisandub aga minimaalselt. Efektiivsus saavutatakse tööjõu kasutamise arvel, selle taga on ületunnid. Seadustest tulenevad piirangud takistavad nende kajastamist.
Statistiline töötasu on näitaja, millega pole eriti midagi peale hakata. Viimasest lähtuvad aga töötasude nõudjad ja riigieelarveliste institutsioonide palkade kehtestajad. Sellest ka (suhteliselt) kõrged palgatasemed avalikus sektoris. Vanades demokraatiamaades on olukord vastupidine – erasektori palgatasemed ületavad avaliku sektori oma. Kirjeldatud lähenemisest on kasvanud ka riigikogulaste töötasud ja hüvitised põhjendamatult kõrgeks.
Registreeritud statistilise töötuse ja reaalse näitaja detailidesse pole mõtet laskuda, seda teadvustavad vist kõik. Registreeritud töötuse üldsusele avaldamine on arusaamatu ja põhjendamatu – kodanikel ega analüütikutel pole sellega suurt midagi peale hakata.
Ka tervishoidu kajastavate arvude taha tuleks kriitiline pilk heita – vormiliselt võivad need ju ilusatena paista, kuid sisu võib "mädaneda".
Hoian võimaluse piires ennast kursis tervishoius toimuvaga, teen seda nii Eestis kui ka piiri taga. Tutvusringkonnas on mitmeid valdkonnas tegutsevaid inimesi. Külastan erinevaid terviseasutusi. Erinevalt ametlikest seisukohtadest üritan süveneda tegemistesse patsiendi pilgu läbi, arvestan olemasolevaid võimalusi ja potentsiaale.
Kogemustele tuginedes väidan, et vaatamata ilustatud statistilistele näitajatele on Eesti tervishoiu eest vastutajatel põhjust punastamiseks.
Pikemalt siit:
http://eveges.blogspot.com/2011/04/innovatsioon-tervishoius-seisneb.html
Statistiliste näitajate ja reaalsuse vahelised erinevused tulenevad eluvõõrastest tuletistest. Vaatamata sellele, et sellised näitajad ei kajasta õiglaselt toimuvaid protsesse, langetatakse neile tuginedes ühiskonnale olulisi otsuseid.
Protsesside juhtimise eelduseks on adekvaatne informatsioon. Kõverpeeglilisele kuvandile tuginemine teeb protsessid juhitamatuks, tekitab kaose ühiskonnakorralduses.
No comments:
Post a Comment