Töötleva tööstuse, eesotsas raadio- ja sideseadmete eksport on kauaotsitud Eesti Nokia, leiab rahandusminister Jürgen Ligi.http://www.logistikauudised.ee/Default.aspx?publicationid=62974F13-7347-437E-B105-3075C591E3DC
Tulu hinnatakse saldo põhiselt. Sarnane põhimõte kehtib ka väliskaubanduse kohta, üksnes ekspordile pühendumine pole õige. Arvestada tuleb ka seda, et eksport ja import on nihkes – tänane import mõjutab sageli homset eksporti.
Infot valdamata arvan, et Eestisse jääb Ericssonist maha vaid tööjõult teenitav tulu ehk teisiti öeldes Eestile jäävad odava tööjõu viljad. Olulisema osa käibest annab import - seadmed ja detailid tulevad piiri tagant, tulevad ka know how ja kaubamärgid, mis kokku monteeritult tagasi piiri taha liiguvad. Sama teed liigun ka kasum. Logistilised kulud lähevad enam vähem kahasse.
Ericssoni Eestis ei anna võrrelda otsitava Nokiaga, tegemist pole jätkusuutliku projektiga, pealegi ei tee ettevõtmine kogukonda jõukamaks. „Nokia“ võiks põhineda kohalikul ettevõtlusel ja ressursil, mitte orjatööl. Positiivne Ericssoni toimimise juures on vaid see, et tööjõukriisi tingimustes võimaldab see osadele ühiskonnaliikmetest tööd, täidab kohaliku ettevõtluse kiratsemise ajal riigikassa tühimikku.
Eesti Nokia peaks olema kodukootud, millest tunnevad rõõmu kõik kogukonnaliikmed. Materiaalsete hüvede kõrval võiks leiduda koht ka rahvusvahelisel tunnustusel.
Elu ei seisne kellegi heaks töötamises, sellel on avaram eesmärk.
Viimasest kirjutan siin: http://eveges.blogspot.com/2008/06/elumote.html
No comments:
Post a Comment