Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul alaneb riigieelarve strateegia kohaselt maksukoormus 2015. aastaks majanduslanguse eelsele tasemele.http://www.ap3.ee/Default.aspx?PublicationId=73bf01ae-dd87-48f7-aa4a-7c7f8fa6b29a
Senise maksustamisesse suhtumise korral jätkub isegi üksikute maksude langetamise korral ühiskonnaliikmete maksukoormuse kasv.
Terminoloogiat ja statistikat annab tõlgendada erinevalt. Nii saab ka maksustamist defineeritakse erinevalt.
Otsustajad ühiskonnas lähenevat maksustamisele lihtsustatult – maksustamise ja eelarve maksutulu vahele asetatakse võrdusmärk.
Mainitud lähenemine annab moonutatud kuvandi ühiskonnas toimuvatest protsessidest. Apsakad maksupoliitikas on aga väga valusad.
Madal maksukoormuse müüt on soosinud trikitamisi maksustamises. Trikitamiste parim näide on tulumaksu langetamise varjus teiste maksude tõstmine. Juba töötuskindlustusmaks oli tuntav obrok, mida tulumaksu langetamise eest nõuti. Maksutulu ühelt laekumise realt teisele võimaldas maksukoormuse kasvu tegelikkusest madalamana näidata.
Riigilõive võib samuti trikitamistena käsitleda. Peavad need ju kulupõhised olema, on aga kõrgemad. Tegemist on varjatud elanikkonna maksustamisega.
Maksustamise vankri ette on rakendatud isegi monopoolsed riigiettevõtted. Nende hinnapoliitika võimaldab teenida kopsakat dividenditulu. Eesti Energia AS on usinamaid sellise maksutulu tagajaid.
Eestis harrastatav poliitiline kultuur põhineb pettusel. Puhas pole sellest ka maksupoliitika - varjatud maksustamisest on saanud tava.
Eestist on viimaste aastatega kujunenud väga kõrge maksukoormusega riik.
Maksustamisele tuleks hakata lähenema teisiti – loobuda lihtsustatud lähenemisest, arvestada enamate näitajatega. Maksukoormus ei võrdu üksnes riigi- ja KOV maksulaekumiste ja kogutoodangu jagatisega, tegemist on palju avarama tõlgendusega.
No comments:
Post a Comment