Meditsiini vead tapavad Eestis 1500 inimest aastas – nii väidab Tartu ülikoolis mullu sügisel kaitstud magistritöö, mille autoriks on Pärnu haigla kvaliteedijuht, mitmete Eesti tervishoiupoliitika dokumentide kaasautor Teele Orgse. Sellega asetub arsti-abisüsteem Eestis kolmandaks surma põhjuseks südameinfarkti ja ajuinsuldi järel, ületades ka liiklus- või uppumissurmasid kümne- ja enamagi kordselt (liikluses hukkub Eestis 150–200 inimest aastas, uppumisi on u 70). Uurimuse väitel kogeb igal aastal üle 12 000 inimese arstlike kokkupuudete tagajärjel kasu asemel kahju, olgu siis tegu ravivigadest, kommunikatsiooni- või süsteemihäiretest tulenevate tüsistuste või patsiendile osaks saanud hoolimatusega. http://www.epl.ee/artikkel/596393
Virisemise asemel võiksid arstid enam tervishoidu panustad, lõpetada mitme leivaandja kummardamise (avalik teenus, erapraksis, ravimifirmad) ja patsientidevaenuliku ringkaitse.
Valdkonna rahastamise vähendamisega saaksime neid sellel teel toetada.
Ravisüsteemi mõju rahva tervisele pidavat väga väike olema (erinevatel hinnangutel 10-20%), kulutame valdkonnale aga tohutuid summasid.
Arstkonna esindajad võiksid teadvustada, et eestlaste kogukond pakub neile palju enam, kui vastu saab. Ühiskond pakub neile palju - olgu tegemist siis tasuta haridusega, ühiskonnaliikmete lugupidamisega (amet on pretsiisne), pensionioni garanteeritud töökohaga (paljudel võimalus puudub), mugavate töötingimustega või paljude muude hüvedega.
Oleme arsti professiooni rolli kogukonna tegemistes üle tähtsustanud, kesise panuse eest kõrget hinda maksnud. Arstkond seda ei mõista, kuna elatakse justkui teises "maailmas". Elukeskkond erineb patsientide omast (paljudel puudub sissetulek või selle väiksus ei taga toimetulekut) nagu öö päevast. Seetõttu ei teadvustatagi (sarnaselt teises maailmas toimivate riigikogulastega) probleeme ühiskonnas, ei tajuta väärastunud tendentse tervishoius.
Perearstindus paistab tervishoiu üks mädapaisetest olevat, mis propageerib organismi nõrgestavate ravimite manustamist. Inimeste kujutluses on arst operatsioonilaua taga toimetav kompetentsusest pakatav meditsiinitöötaja. Seda, et iga viies arst on perearsti, teadvustatakse vähem. Paraku kujundavad just nemad patsiendi arusaama tervishoiu teenuste kvaliteedist ja kompetentsusest.
Küsitlused näitavad, et perearste külastavate inimese sooviks ei olegi sageli isegi arstiabi vajadus, vaid haiguslehe taotlemine, retsepti saamine, surmatunnistuse saamiseks kinnituse saamine või mingi muu seadusega paika pandud formaalsus. Perearstiga rahulolevaid olen kohanud üksikuid. Valdavalt domineerib halvustav suhtumine.
Arstide panusest tervishoius olen kirjutanud ka siin: http://eveges.blogspot.com/2010/08/kulud-tervishoiule-on-pohjendamatult.html
No comments:
Post a Comment