Majanduskasvu optimismil puudub põhjendus

Juba enne, kui Eesti liitus eurotsooniga, olid õhus lootused, et tänu sellele kasvab oluliselt Eestisse tehtavate välisinvesteeringute maht. Kuid ametlik statistika näitab, et otseinvesteeringute suurt kasvu ei toimunud. http://www.ap3.ee/Default.aspx?PublicationId=3cd0c79f-0970-4a8b-8bb0-09804355ba87

Majanduskeskkonna konkurentsivõime tagab ostuvõimeline klientuur, soodne maksu- ja seaduskeskkond. Ostuvõimeline klientuur Eestis on tagasihoidlik, maksukoormus (suhteliselt) kõrge, seaduskeskkond pidevas muutuses.

Pisiriigina võiksime olla atraktiivsed, oleme aga põikpäised ja paindumatud. Varjatud maksustamisega teeme teistele silmad pähe, agarad oleme seadusepõllu kündmisega. Maksukoormuse oleme kasvatanud teistest kõrgemaks. Isegi riiklikud monopoolsed ettevõtted (nt Eesti Energia AS) oleme maksuvankri ette rakendatud, rääkimata siis riigilõivudest, kõrgest omaosalusest tervishoius või muudest varjatud maksustamise nõksudest. Viimaste päevade pommuudis - osade pensionäride (mainitud on 36000) tulumaksusoodustusest ilma jätmine – kuulub samuti nõksude alla, mida stabiilsemad heaoluühiskonnad ei harrastata.

Riigieelarve ja omavalitsuste maksutulu ja sisemajandusekogutoodangu jagatis ei anna ülevaadet tegelikust maksukoormusest. Arvestada tuleb ka varjatud maksudega ning riigi ja omavalitsuste eelarvetest elanikele tagastava osaga (sotsiaalsed tagatised). Optimumist kõrgem maksukoormus tingib elanike madala ostuvõime, vähendab majanduskeskkonna atraktiivsust.

1. jaanuarist jõustus (minu mäletamist mööda) ca 600 uut seadusesätet. Seadusloomest on saanud eesmärk omaette. Valitsus, 101 valitut ja riigilaekast elatuvad erakonnad esitavad võidu eelnõusid, tõestamaks oma eksistentsi vajalikkust ja rahastamist ühiskonnas.

Seadusloomele tuleks madalam käik sisse panna või veelgi parem, mõneks ajaks käsipidur peale tõmmata. Kaaluda võiksime ühiskonnas toimivate reeglitele komplektse, poliitikutest sõltumatu auditeerimise algatamist. Ehk aitaks selline tegevus taastada usalduse riigi vastu, tekitada kindlustunde kodanikes ja investorites.

Eesti majanduskasvu optimismil puudub põhjendus – majanduskasv sellises keskkonnas pole jätkusuutlik.