Riigieelarvest toituv propagandamasin loob kriisi põhjustest moonutatud kuvandi

EPL kirjutab:
Tööpuudus ja kolm müüti
Võtame vastu euro ja siis tulevad uued töökohad.
Võtame vastu uue töölepingu seaduse, laseme inimesi kergemini koondada ja siis tulevad uued töökohad. Ajame riigieelarve tasakaalu, siis tulevad töökohad. Sellist juttu on meile valitsuserakonnad rääkinud. Pean teid kurvastama. Mitte ükski neist lubadustest pole ellu jõudnud. Kõik see on vale. Aega on möödunud tublisti, aga töötus on praegu enam-vähem samal tasemel kui kõikide nende ideede väljatuleku aeguhttp://www.epl.ee/artikkel/595797


Vaatamata mõnda aega kestnud majanduskasvule kavandatakse endiselt sotsiaalsete töökohtade loomist, millel on mõju küll „majanduskasvule“, kuid mille üle ei tasuks rõõmustada. Töökohti ei tekki piisavalt.

Riigitulu kasvu tingimustes paljud elanikud vaesestuvad – inflatsioon on kõrge, varjatud maksud tõusevad, sotsiaalsed tagatised langevad (nt laenintressidelt tulumaksutagastuse lae allapoole nihutamine).
Struktuurifondidest (ümberjagatav raha) toituv ettevõtlus on haige. Seda on ka suunatud riigihangetel toimiv ettevõtlus. Sahkerdamised (abiprojektid, riigihanked jmt) ei soosi väikeettevõtluse võrsete teket ega nende elujõuliseks sirgumist.

Ministeeriumide, ametkondade, ametite, sihtasutuste, omavalitsuste ja mitmete teiste institutsioonide poolest võime end pidada võrdväärseks suuremategi riikidega. Riik pole õhukene, teeme mõttetuid kulutusi.

Avalikus sektorist teenib töötasu ligi kolmandik palgasaajatest. Kui arvestada kõiki palgasaajaid (MTÜd, sihtasutused, töövõtjad ja alltöövõtjad ning muud tegelinskid) siis võib riigipiruka näksijate arv ulatuda pooleni elanikkonnast.
Maksukoormus Eestis on väga kõrge, see on majandusliidu kõrgemaid. Maksukoormus ei võrdu üksnes riigi- ja KOV maksulaekumiste ja kogutoodangu jagatisega, tegemist on palju avarama mõistega.

Paljud inimesed ühiskonnas on väga suurtes raskustes. Iga demokraatlik riik ulataks sellistes tingimustes abikäe. Eestis toimitakse vastupidi – nõutakse suuremat kontributsiooni, vähendatakse toetusi. Sisetarbimine (oluline tegur kvaliteetse SKT loomiseks) kiratseb.

2008. aasta riigieelarve ebaproportsionaalselt kiire (25-26%) kasvatamine tekitas kaose ka tööturul. Tegemist oli mõjusaima tööturukriisi tekitanud faktoriga.
Valitsuse panus kriisis on määrav.

Riigieelarvel toimiv propagandamasin on põhjustest loonud moonutatud kuvandi, valitsusest teinud aga „kangelase“. Mõneprotsendilist „majanduskasvu“ kahekohalise langust järel pole põhjust valitsuse aktiva poolele paigutada. Ükski langus ei kesta igavesti. Töökohti ei tekki, elanike reaaltulud vähenevad.

Otsustajatest koosnev (poliitiline) kartell ei orienteeru arvudes. Vastasel juhul ei oldaks rahul toimuvate protsessidega, tehtaks korrektsioone lähenemistes.

Paljud probleemid ühiskonnas (kõrge töötus, virelev ettevõtlus, madal sisetarbimine, teistest kõrgem inflatsioon jne) tulenevad kõrgest maksukoormusest, maksukoormuse ja sotsiaalkindlustuse tasakaalustamatusest.

Madala maksukoormuse müüdil põhinevate otsuste haavad paraneksid, kui teeksime korrektsioone lähenemises. Ühiskonna ressurssidesse tuleks heaperemehelikumalt suhtuda. Haldusstruktuur vajaks (soovide asemel) võimalustega kohandamist.