Eesti tuli majanduskriisist hästi välja ning olukord riigieelarvega on palju parem kui enamikul riikidel, rääkis Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) majandusosakonna riigiülevaate üksuse asejuht Robert Ford. http://www.epl.ee/artikkel/596429
Hinnangu kujundamisel arvestati riigieelarvet, jäeti arvestamata aga kogukonna käekäiku.
Eesti on sotsiaalse turvalisuse poolest EL häbipostiks. Kui EL keskmine sotsiaalkulutuste osakaal sisemajanduse koguproduktist moodustas 26,9%, siis Eestis oli see ainult 12,4% (2006.a, Eurostat).
Räägime riigi madalast võlakoormusest, unustame elanike kõrged kohustused; räägime registreeritud töötusest, kahe silma vahele jätame pikaajalised töötud ja töökohtade kasinuse; trikitame varjatud maksustamisega, jätkame mõttetute kulutuste tegemist.
Soovid ja võimalused ühiskonnas pole tasakaalus, haldusstruktuuri võimalustega kohandamata jäämegi äpudeks.
Elame riigis, kus on 500,000 palgasaaja ümber. Ühest riigi servast teise sõitmiseks kulutame vaid tunde. Kannatame aga suurriikliku gigantomaania alla.
Madala maksukoormuse müüdi varjus maksudega ja sotsiaalsete tagatistega trikitamise tulemusena on Eestist saanud kõrgeima reaalse maksukoormustamisega riik, mille paratamatuks kaaslaseteks on teistest kõrgem töötus ja inflatsioon, kesisem sisetarbimine, virelev ettevõtlus.
Väärtushinnangud on teinud suuremast osast ühiskonnaliikmetest kerjused.
Ühiskond on arengufaasis, kus põhiseadus ei toimi, süveneb diktatuur. Suurimal ressursil (inimesel) puudub rakendus.
EV Põhiseaduse § 1 järgi peaks riigis kõrgeimaks võimukandjaks olema rahvas, on aga võimuladvik.
Demokraatia alustalaks on võimude lahusus, Eestis see ei toimi. Valimisseadus ja erakondade rahastamine seda ei soosi.
Peaksime häbenema saavutatut. Ühiskonnakorraldus on väga suures kriisis – lubamatult palju on toimetulekuraskuses inimesi, ebaõiglus ja ressursside (sh inimressurss) laristamine on tava.
No comments:
Post a Comment