Arvude maailm on imeline

Arvude maailm on imeline.

Abstraktsetest arvudest paraku ei piisa järelduste tegemiseks, tunnetuslikkuse mõõde saavutatakse võrdlusbaasi verstapostidega.

Võtame või aja, mida erinevatele tegemistele kulutame. Tavaaasta jaguneb 8760 tunniks. Palga eest rabamisele kulutatakse sellest keskmiselt 1888 tundi. Arvuline suurus eriti palju ei ütle. Võrdlusbaasiga kõrvutamine toob selguse – selgub, et pea veerand (22%) tööealisest elust kulub kellegi heaks töötamisele. Seda muidugi juhul, kui ületunde ei harrastata.

Magamisele kulub (vähemalt) 1/3 elust.

Kunagi kalkuleerisin aega, mida kulutasin tööle minekule ja tulekule (autoni minek, sõit jmt). 472 tundi aastas tähendas seda, et kulutasin tööle minekule ja töölt tulekule 8,5 töönädalat aastas. Õnneks võimaldasid töökohustused auto juhtimise ajal tegeleda töö korraldusliku küljega (planeerimine, telefonivestlused jmt).

Aja otstarbekama kasutamise huvides kaalusin koju automaatselt avanevate väravate paigaldamist. 5 minutiline sääst oleks andnud 2,5 tööpäevase säästu aastas. Lisakulude (kui õigesti mäletan oli tegemist ca 16000 kroonise kuluga) tegemine polnud mõttekas – ajalise võidu varjutas finantsiline kaotus, tagasilöök füüsises.

Suitsetamine on mõttetumaid pahesid maailmas.
Ettevõtte juhina innustasin sõltuvuskiusatuses vaevlevaid töötajaid loobuma suitsetamisest. 5 minutiline suitsetamine (tunnis) tähendas päevas 40 minutilisist töökadu. Aasta kasvab selle 20 tööpäevale. Pahe harrastajale toob pahe kaasa lisakulusid (eelkõige kulud suitsude hankimisele), saamata jäänud töötasu (tulemustasu), negatiivset mõju tervisele ja muid ebamugavusi (ebameeldivaid aroome, saastamist jmt).

Kempsus käimiseta ei saa kuidagi – tegemist on elusolendile omase füsioloogilise vajadusega. Vaatamata sellele, et mainitud tegevusele kulub suhteliselt vähe aega, on pikas perioodis „ajakadu“ hoomatav. 80 eluaasta jooksul kulutame sellele 9-10 kuud.

Klaas vett on vähe ujumiseks, piisav aga uppumiseks. Kes kopikat ei kogu, see rublat ei saa. Analoogselt võib läheneda igale arvule.

Arvude maailm on põnev. Protsesside juhtimise eelduseks on arvudes orienteerutakse.
Arvestada tuleb, et kõik arvud pole võrreldavad.

Paljud poliitikud arvudes ei orienteeru. Vastasel juhul oleks märgata rahulolematust ühiskonnas toimuvate protsessidega, tehtaks muudatusi lähenemistes.

Looduses on olemas nn ülesmäge voolavaid jõgesid. Tegemist on taustsüsteemilise pettusega – vesi voolab alati allapoole. Analoogselt võib eksida ka arvudesse süüvimisel.

2010. aastal oli sisemajandusekogutoodangu kasvu Eestis 3,1%. Varemalt oli see negatiivne. Kahekohalise languse järel lühiajaline ja suhteliselt aeglane kasv võrdsustub langusega. Kõik oleneb, millest näitajatest hinnangu andmisel lähtuda.
Arvude hindamisel tuleb süüvida nende sisusse, hinnata neid erinevas ajas ja ruumis.