Valeravimised, süvenevad haigused ja muud probleemid tervishoius tulenevad perearstindusest

„Ma ei taha oma perearsti kohta midagi halvasti öelda, aga öelge ise, kas teie usaldaksite kingseppa-kondiitrit? Perearst on just selline, kes peab igast asjast natuke teadma, aga mina tahan siiski, et minuga tegeleks spetsialist,” ütles Tallinna pensionär Maimu-Liia. Perearsti jaoks on olukord vastupidine. „Inimesed arvavad, et nende kaebused on kohutavalt erilised. Ühest küljest ma mõistan seda, aga patsiendil oleks ka oluline mõista, et kuigi iga haiguspilt on mingil määral individuaalne, on kogenud perearsti väga raske üllatada,” ütles oma nime ajalehes mitte avaldada soovinud Tallinna perearst.
http://www.epl.ee/artikkel/596964

Vabandan avameelsuse ja otsekohesuse eest juba ette!

On avalik saladus, et patsiendid hindavad tervishoius pakutavat teenust väheväärtuslikuks, arstidele makstavat palka aga raha raiskamiseks. Ajal mil arstid rõhutavad oma asendamatust ühiskonnas, kiruvad teenuse tarbijad (patsiendid) nende ebakompetentsust ja üleolevat suhtumist. Paljude arvates sarnaneb meedikute suhtumine ära hellitatud riigikogulastega, kes esinduskotta pääsedes pühenduvad iseendale oodi kirjutamisele.

Meenub aastakümnete tagune okupatsiooniaeg, mil profülaktilised terviseuuringud ja vaktsineerimised olid tavapärased. Tagajärgede asemel eelistati siis põhjustega tegelemist.
Tervishoiu probleem ei seisne alarahastamises, vaid valdkonna ebaefektiivsuses tulemuslikkuses).

Tervishoid on kommertsialiseerunud.

Perearstindusest on kujunenud mädapaise.

Küsitlused näitavad, et perearste külastavate inimese sooviks ei olegi sageli arstiabi vajadus, kuivõrd mingi formaalsus (haiguslehe või tõendi taotlemine, retsepti saamine, surma kinnitamine või mingi muu seadusega paika pandud tegevus).

Igas peres on keegi, kes on võimeline diagnoosima tavahaigusi, on kursis sobilike ravimitega. Vaatamata sellele peavad nad külastama kõrgepalgalisi arste, sest tulemus tuleb fikseerida paberikandjal (haigusleht, retsept). On üsna loomulik, et sellisele tegevusele pühendunud inimese kvalifikatsioon haihtub, raskusi tekkib isegi haigusi sümptoomidega kokku viimisega, rääkimata siis muust erialalisest orienteerumisest.

Olen kohanud üksikuid perearstiga rahulolevaid. Valdavalt domineerib perearsti staatusesse halvustav suhtumine, usaldus kompetentsi puudub. Küsitlenud olen inimesi aastaid.

Iga viies arst on perearst, kes kujundavad arusaamu tervishoiu teenuste kvaliteedist, kompetentsusest.

Valeravimised, süvenevad haigused ja muud hälbed tervishoius tulenevad perearstindusest, mitte inimeste teadmusest ja laiskusest või valdkonna rahapuudusest.

Perearsti külastamine pole viljakas - kaasnevad sellega ju kulutused (aja ja transpordikulu), enamasti ka pettumus. Vigu tervishoiusüsteemis pole mõtet raha vähesuse taha peita, tegemist on korralduslike puudusega, suhtumise viljadega.

Kindlasti on oma osa pearahal, mis olenemata kvaliteedist tulupoolele laekub. Kvantiteet on paratamatult olulisem.