Wednesday, April 13, 2011

Õnnelik on elu, mille teine pool möödub muretult




Oskus ühildada soove võimalustega pidavat olema üheks õnneliku elu eelduseks. Jõukas ei ole see, kes võimaldab enesele suuri kulutusi, vaid see, kes rahuldub tagsihoidlikumaga.


Erinevalt tulu teenimisest, on kulutamine subjektiivsem tegevus, sõltudes enam meelestatusest kui vajadusest.


Tegemata kulu on tulu, mis võimaldab teenida lisatulu, samas kui kuluga kaasnevad lisakulud. Kodumasina, sõiduvahendi või mingi muu asja soetamisega suurenevad tahtmatult varasemad (püsi)kulud, kajastugu need siis suuremates elektriarvetes, kõrgemates kindlustusmaksetes, finantskuludes (laenuintresside kasvus) või mingis muus väljaminekus.


Suhtumiselt säästmisesse võiks inimesi jagada kolme käitumisgruppi: need, kes ei säästa (perioodilised kulud võrduvad teenitud tuluga); need, kes säästavad (mingi % tuludest); need, kelle perioodilised kulud ületavad tulusid (kasutavad laenuraha).


Laenamisega tarbitakse tulevaste perioodide tulusid, ahendatakse tulevaste perioodide võimalusi. Kui laenuraha kasutamisega vähendatakse (eluea jooksul) kasutatavat rahaliste vahendite hulka, siis säästmine toimib vastupidiselt – võimendades ressursse.


Isik, kelle perioodilised kulutused võrduvad tema teenistusega, saab eluea jooksul kulutada ainult selle, mis ta on teeninud. Laenuraha kasutamisel on see intresside võrra väiksem. Säästliku eluviisi harrastaja võimalused on oluliselt suuremad.


Nii näiteks 7,2% aastaintressi korral säästusumma kahekordistub 10 aastaga. Edasine kasv toimub geomeetrilises progressioonis – iga kümne aasta tagant säästusumma kahekordistub. Nii kasvab säästusumma 30 aastaga 8 kordseks, 40 aasta möödudes juba 16 kordseks, seejärel 32 kordseks. 10% -lise tootluse juures oleksid kasvunäitajad aga vastavalt 11 kordsed, 22 kordsed ja 44 kordsed.


Toodud näited kinnitavad ameeriklaste kõnekäändu: „aeg on raha“. Laenuraha kasutamisega loobutakse tuleviku tuludest ja teatud osast vabadusest, müües selle kasutamise eest oma tuleviku aega ja tegevust.


Elukvaliteedile antakse hinnang lõpuaastatel. Lõpp hea, kõik hea. Õnnelik on selline elu, mille teine pool on muretu.


Konservatiivsus ja säästmine on harjumused, mis tagavad selle harrastajale tulevikus suurema rahuolu ja vabaduse kui seda teevad laenuraha eest omandatud asjad.

No comments:

Post a Comment