Hind kujuneb nõudluse ja pakkumise vahekorrast

EPL:
Poodnikud sunnivad vaest eestlast kehakatete eest teistest eurooplastest rohkem maksma.
Samal ajal kui Euroopa juhtriikides odavnesid rõivad ajavahemikul 2005–2011 isegi kuni 14 protsenti, kallinesid need Eestis ligi 17 protsenti.
http://www.epl.ee/news/majandus/vaesevoitu-eestis-elavad-euroopa-koige-ahnemad-roiva-ja-jalatsikaupmehed.d?id=64142327


EPLs püstitatud eeldus (Eesti hinnad kallid) on õige, järeldus aga kaheldava väärtusega.

Aastaaruanded ei kinnita, et Eesti ettevõtted (välja arvatud monopoolsed ettevõtted) rasvahunniku otsas istuvad. Pigem vastupidi – kiratsevad. Võib muidugi väita, et see tuleneb nende ahnusest – hinnad tõstetakse lakke, müük langeb. Väide pole aga adekvaatne. Teaduslik lähenemine seda ei kinnita. Hind kujuneb nõudluse ja pakkumise vahekorrast. Kahjumiga kaua ei majandata.

Eesti kõrged jaehinnad tulenevad Eesti maksu- ja seaduskeskkonnast, mis nõudluse alla surub.

Sisetarbimine Eestis kiratseb. Kiratseb, kuna eestlaste sissetulekud (sh sotsiaalsed tagatised) on kasinad, maksukoormus kõrge. Öeldu on tagajärg, põhjus peitub maksuraha ebaefektiivses ja ebaotstarbekas kasutamises.

Kui meid ei toetaks põhjanaabrid ja mujalt tulnud turistid, siis ei kujutakski ette, mis siseturust saaks.