Märtsikuiste küsitluste (Emor) järgi ei toeta 37 protsenti hääleõiguslikest kodanikest erakondi. Eelmisel aastal oli selliseid inimesi 23–24 protsenti.
Usaldusküsitlused näitavad veelgi suuremat distantseerumist. Turu-uuringute AS andmetel usaldas 2011. aasta mais ja juunis erakondi vastavalt 29 ja 28 protsenti küsitletutest. Usaldamatus erakondade tegevuse vastu on olnud viimastel aastatel stabiilselt madal.
Mulle jääb arusaamatuks, miks eelistame otsustusprotsessides parteibüroode seisukohti rahvaalgatuslike ühenduste omadele. Usaldamatus nende vastu seab kahtluse alla isegi erakondade eksistentsi otstarbekuse.
Usaldamatus poliitiliste tegelinskite vastu ei tulene üldsegi mitte Ansipist ega Savisaarest või kellestki kolmandast, vaid mängureeglitest, mida poliitiline eliit on aastakümneid sepitsenud.
Poliitilise kultuurituse tingib erakondade rahastamine ja seda soosiv seaduskeskkond (valimis- ja erakonnaseadus). Väikesele seltskonnale sõltumatuse tagamine (riigieelarvest ja sponsorlusest tagatud tulubaas, garanteeritud esindatus) soosib (tagatubadel toimiva) butafoorse demokraatia viljelemist.
No comments:
Post a Comment